Umbes kaks aastat pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas SARS-CoV-2 puhangu rahvusvaheliseks rahvatervise hädaolukorraks, COVID-19 ja murettekitavate variantide järjestikune esilekerkimine seab ülemaailmse kogukonna ja iga riigi jätkuvalt alla. märkimisväärne stress. Aruanne Enneolematu ja lõpetamata: COVID-19 ja tagajärjed riiklikule ja ülemaailmsele poliitikale püüab toetada mõttevahetust, mis on vajalik pandeemiate ja sarnaste hädaolukordade terviklikuma maailmavaate saavutamiseks. See sisaldab tööriistu poliitikavaldkondade ja stsenaariumide kaardistamiseks ning interaktsioonide jälgimiseks ligikaudu viie aasta jooksul. Õppetundides kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb võtta hädaolukorras, nagu pandeemia, nii enne ja pärast kui ka väljaspool tervishoiuvaldkondi.
„Me ei tohi suhtuda pandeemiasse kitsalt ega minimeerida selle mõju rahvatervisest kaugemale, vastasel juhul kasvab ebavõrdsus ja laiemad tagajärjed on tunda igas ühiskonnas igas riigis. Vastupidava ja õiglasema tuleviku tagamiseks peame leidma viise, mis julgustavad tõhusat rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete ohtudega võitlemisel. Lisaks on raporti eesmärk aidata kõigil valitsustel leida sobivaid lahendusi kõigi oma kodanike ja ühiskondade huvides.
Peter Gluckman, Rahvusvahelise Teadusnõukogu president
„COVID-19 pandeemia on näidanud rahvusvahelise teaduskoostöö väärtust isegi kaskaadsete keskkonnariskide ja geopoliitiliste pingete taustal. Peame uuendama jõupingutusi, et luua mitmepoolne süsteem, mis tegeleb ebavõrdsusega, valmistades meid ette järgmiseks kriisiks. Olgu selleks järjekordne pandeemia, kliimamuutus või konflikt, meil on võimalus viimasest kahest aastast õppida. Kui ei, siis libisevad säästva arengu eesmärgid kättesaamatusse.
Mami Mizutori, ÜRO peasekretäri eriesindaja katastroofiriski vähendamise alal
Täieliku aruande ja kokkuvõtte allalaadimine:
ISC on aruandest välja töötanud Creative Commonsi versiooni, mida saab kohapeal paljundada ja printida. Palun võtke ühendust james.waddell@council.science prindifaili jaoks.
Enneolematu ja lõpetamata: võtmesõnumid
1. Pandeemia on mõjutanud kõiki ühiskondi ja on tõeliselt ülemaailmne kriis.
- Poliitikakujundajad on keskendunud valdavalt riiklikele lahendustele. Ülemaailmne kriis nõuab aga globaalset ja piirkondlikku koostööd ja lahendusi, lisaks läbimõeldud riiklikke ja kohalikke reageeringuid.
2. COVID-19 ei ole ainult tervisekriis.
- Pandeemia on suurendanud ülemaailmset ebavõrdsust tervise, majanduse, arengu, teaduse ja tehnoloogia vallas ning suurendanud ebavõrdsust ühiskonnas endas.
3. COVID-i pikk kaja jätkub ka tulevikus ja nõuab koordineeritud ülemaailmset reageerimist, mis meil praegu puudub.
- Praegu ei sea me prioriteediks poliitikat, mis parandaks põhilisi valitsusteenuseid, nagu rahvatervisesüsteemi suutlikkus, haavatavate elanikkonnarühmade hooldamine, haridussüsteemide olukord ja juurdepääs vaimse tervise teenustele.
- Täiendavad kriitilised tegurid on valeinformatsiooni levik – eriti sotsiaalmeedias –, geopoliitiline oportunism, madala ja keskmise sissetulekuga riikide halb juurdepääs kapitaliturgudele, mitmepoolse süsteemi nõrgenemine ja ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisel saavutatud edu vähenemine.
- Maailm vajab taaselustatud ülemaailmset koostööd, mis on juhitud ja põhineb teaduslikel tõenditel, eriti tervise ja teaduse valdkonnas.
Enneolematu ja lõpetamata: peamised soovitused
- Globaalne koostöö on hädavajalik abinõude otsimise ja pideva kaitse põhikomponendina. Praeguse mitmepoolse süsteemi puudujääke tuleb reformida, et jätkata COVID-19 mõju ja muude võimalike kliimamuutuste, geopoliitiliste pingete, toiduga kindlustatuse ja muuga seotud riskidega toimetulekut.
- Suureneva ülemaailmse ebavõrdsusega tegelemiseks peavad valitsused pandeemiat leevendama uuesti keskenduda õiglasele jaotusele loodetava majanduse taastumise eelistest. See hõlmab kaasava valitsemise tähtsuse teadvustamist, meditsiiniressurssidega varustamist arengumaadele, digitaalse lõhe kaotamist hariduses ja pandeemiast tuleneva sotsiaalse isolatsiooni leevendamist.
- Valitsused peavad riskide hindamise läbi vaatama ja ümber kujundama, integreerides selle ametlikumalt poliitika väljatöötamisse. Valitsused peavad riskide planeerimisel kasutama süsteemset lähenemisviisi, võttes arvesse omavahel seotud riske ja tagajärgi.
- Valitsused peavad seadma esikohale usalduse loomise ja säilitamise, aidates tugevdada ühiskondlikku ühtekuuluvust ning edendada koostööd ja vastupanuvõimet. Kogukonna kaasamine peaks olema pandeemiateks valmisolekuplaanide keskne tegevus, kusjuures kuulda tuleks erinevaid seisukohti.
- On vajadus tegeleda desinformatsiooniga seotud probleemidega ja tugevdada pluralistlikke teadusnõustamissüsteeme, et suurendada usaldust teaduse vastu, kaitstes seeläbi ühiskondi riskide eest.
- On vajadus investeerida teadus- ja arendustegevusse avalikkuse huvides. Selle osana peaks ÜRO välja töötama terviklikuma lähenemisviisi teadusele, sealhulgas kokkulepitud ÜRO teadusmehhanismi, et väljakutsetest saaks üle ühiste eesmärkide nimel töötades.
- Vajadus poliitikaõpetust kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tuleb suurendada. See hõlmab mitut tüüpi andmete ja teadmiste hankimist, et teada saada, mis sündmused esile kutsusid ja mis läks valesti, et töötada välja paremad mehhanismid tulevaste riskide käsitlemiseks.
Pilt: Üldvaates on näha, kuidas Serbia sõjaväelased sätivad voodeid Belgradi messi saalis, et majutada inimesi, kellel on 19. märtsil 24 koroonaviirushaiguse (COVID-2020) kerged sümptomid.
Pildi krediit: Vladimir Zivojinovic / AFP