Põhjendus
Inimkonnast on saanud peamine jõud meie Maa süsteemide tuleviku kujundamisel. Inimtegevuse kiirus, ulatus ja omavaheline seotus Maal on toonud kaasa uusi haavatavust – alates kliimamuutuste eskaleerumisest ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisest kuni inimühiskondade kasvava ebavõrdsuseni, mille globaalne pandeemia paljastas.
Tänapäeval on inimkond ristteel ja valik on karm. Kas jätkame oma tavapärast tegevust, millel võivad olla tõsised tagajärjed kogu elule Maal, või liigume ühiselt jätkusuutlikuma, vastupidavama ja õiglasema tuleviku poole. COVID-19 pandeemia rõhutas, kui kiiresti on vaja kiirendada ühiskondlikke muutusi jätkusuutlikkuse suunas, et ennetada sarnaseid tulevasi ohte ja luua pikas perspektiivis vastupidavam ühiskond.
Tänapäeva äärmiselt ebakindlas maailmas pakuvad 2030. aasta tegevuskava ja säästva arengu eesmärgid hindamatut raamistikku, mis suunab valitsusi ja ühiskondi muutliku ja vastupidava tuleviku kujundamisel. Kestliku arengu eesmärkide ümberkujundava visiooni saavutamine aastaks 2030 nõuab enamiku riikide ja osalejate prioriteetide ja ressursside kiiret ümberkorraldamist pikemaajaliste, koostööpõhiste ja drastiliselt kiirendatud meetmete suunas. See nõuab ka ülemaailmseid rahastamis- ja teadussüsteemides muutvaid kollektiivseid tegevusi, et maksimeerida teaduse panust kestliku arengu eesmärkide elluviimisse.
Teadust peetakse kestliku arengu eesmärkide saavutamisel kriitiliseks hoovaks. Ta on lahenduste pakkumisel esirinnas, luues praktilisi teadmisi ning teavitades poliitikat ja tavasid, mis toetavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Teaduse täieliku potentsiaali vabastamine säästva arengu edendamiseks järgmisel kümnendil nõuab süsteemi muutmist viisis, kuidas teadust juhitakse, rakendatakse, hinnatakse ja rahastatakse.
Avatud ja koostööl põhineva teaduse edendamine; missioonipõhise, suure mõjuga ja transdistsiplinaarse teadmiste loomise edendamine; olemasolevate stiimulite ja preemiasüsteemide läbivaatamine; suutlikkuse suurendamine keerukuse, ebakindluse ja väärtustega toimetulemiseks; tugeva teadusliku suutlikkuse arendamine kõigis maailma osades; ja jätkusuutlike investeeringute tagamine teadusesse on teaduse jaoks võtmetähtsusega laiemate ühiskondlike muutuste tõhusal toetamisel 21. sajandil.
Selliste arengute tagamine on süsteemne vastutus, mida jagavad teadlased ise, institutsioonid, kus nad töötavad, poliitikakujundajad, kes kujundavad nende töötingimusi, ja teaduse rahastajad, kes mõjutavad teaduse suunda ja praktikat.
Meie vastus
Sellega seoses käivitasid ISC ja tema partnerid a Ülemaailmse säästva arengu teadusaktsiooni kümnend 2019. aastal, mida võimaldab raamistik Ülemaailmne rahastajate foorum. Esimene foorum, mille kutsusid kokku ISC ja selle partnerid, peeti Washingtonis 2019. aasta juulis. Kaheksakümmend juhti, kes esindasid riiklikke teaduse rahastamise agentuure, rahvusvahelisi arenguabi agentuure, erafonde ja teadusasutusi, kutsusid üles suurendama mängude suurendamist. kollektiivsete meetmete muutmine rahastamis- ja teadussüsteemides kogu maailmas, et maksimeerida teaduse mõju säästva arengu eesmärkide elluviimisel.
Ülemaailmse jätkusuutlikkuse teadusaktsiooni kümnendi kaudu püüavad teaduse rahastajad ja teadlaskond:
- rakendada terviklikku ja süsteemset lähenemisviisi pakiliste ülemaailmsete väljakutsetega toimetulemiseks, käsitledes kestliku arengu eesmärke jagamatu tegevuskavana;
- toetada transformatiivset, suure mõjuga ja transdistsiplinaarset teadmiste loomist;
- edendada missioonipõhiseid teadusuuringuid, kuid kasutada ka alusuuringute panust; ja
- toetada võimaldavaid tegevusi, nt suutlikkuse arendamine ja teadmiste vahendamine.
Selle tegevuskava edendamiseks paluti nõukogul koguda ülemaailmse teadusringkonna arusaamu ja ideid teaduse kriitiliste prioriteetide kohta, mis toetavad ja võimaldavad ühiskondadel eesmärke 2030. aastaks saavutada. Selleks käivitas ISC ülemaailmne kõne sisendite jaoks oktoobril 2020, et kujundada teaduse jaoks prioriteetne tegevuskava, milles esitati rohkem kui kakssada ettepanekut, mis olid aluseks aruannetele uurimislünkade esiletõstmine ja raamistik missioonile orienteeritud teaduse vallandamiseks. Viimane rõhutab vajadust koondada meie kollektiivne tarkus ja teadustöö viie jätkusuutlikkuse teaduse missiooni elluviimisele ning esimene määrab iga missiooni jaoks võimalikud teadusliku uurimise valdkonnad. Neid aruandeid arutati 2. ülemaailmne rahastajate foorum, mis tõi kokku üle saja osaleja enam kui 70 riigist.
2i järelnd Ülemaailmsel rahastajate foorumil, mis toimus 2021. aasta aprillis, koostas nõukogu kaks aruannet ja avaldas need Teaduse uurimislünkade süntees, et võimaldada ühiskondadel saavutada säästva arengu eesmärgid 2030. aastaksja Teaduse vallandamine: jätkusuutlikkuse missioonide täitmine.
Võttes arvesse vajadust missioonile orienteeritud teaduse järele kümne aasta tegevuse osana ja mida toetavad need kaks aruannet, käivitas Rahvusvaheline Teadusnõukogu Ülemaailmne jätkusuutlikkuse teadusmissioonide komisjon. Poliitilised juhid, teadlased ja mõjukad isiksused andsid välja erakorralisi hoiatusi jätkusuutlikkuse tegevusetuse kohta ning asutasid komisjoni mobiliseerima 100 miljonit dollarit aastas ülemaailmse säästva teaduse missioonide jaoks.
"COVID-19 on näidanud, mida teadusringkonnad saavad teha, kui nad kokku tulevad ja missioonile keskenduvad. Meil on vaja missioonipõhist lähenemisviisi teadusele ja kiirendada jätkusuutlikkuse tegevuskava paljudes aspektides rakendatavat edu. ISC on mõistnud muutuste vajadust ja mul on hea meel neid selles kriitilises ettevõtmises aidata. Ülemaailmne kogukond peab selle jõupingutuse toetamiseks koostööd tegema. ISC on kindlaks teinud usaldusväärse tee edasi: saame teha vajalikud muudatused. Hakkame lihtsalt käima."
– Helen Clark, Uus-Meremaa endine peaminister ja ÜRO arenguprogrammi administraator
„Teadus on säästva arengu eesmärkide saavutamisel kriitilise tähtsusega hoob. Ühiskondlikuks üleminekuks jätkusuutlikkusele tuleb meil vallandada teaduse kogu potentsiaal. Ainult kiireloomuline, ambitsioonikam ja suuremate ressurssidega ülemaailmne plaan rahvusvaheliste missioonidele suunatud teadusalgatuste jaoks võib tagada, et teadus suudab tõhusalt toetada Agenda 2030 eesmärke. Ja ma ootan põnevusega koostööd Ülemaailmse Komisjoni liikmed, et see keeruline, kuid väga oluline ülesanne täita.
– Irina Bokova, endine UNESCO peadirektor
„Ülemaailmse valitsusvälise organisatsioonina ja teaduse häälekandjana ning töötades koos oma liikmete ja laiema teaduspoliitika kogukonnaga, vajame uusi protsesse prioriteetide kindlaksmääramiseks ning tegevus- ja rahastamismehhanismide väljatöötamiseks, et kiirendada edusamme. Meil on au, et nii paljud rahvusvaheliselt tunnustatud tegelased on nõustunud meid abistama vajaliku täiendava tööriistakomplekti loomisel, et teadus saaks veelgi kaasa aidata kiiresti vajaminevatele globaalsetele lahendustele.
– Peter Gluckman, Rahvusvahelise Teadusnõukogu president
Meie partnerid
Algatust juhib Rahvusvaheline Teadusnõukogu koostöös Rootsi Arengukoostöö Agentuuriga (Sida), National Science Foundationiga (USA), National Research Foundationiga (Lõuna-Aafrika), Rahvusvahelise Arendusuuringute Keskusega (Kanada), Ühendkuningriigi Teadus- ja Innovatsiooniametiga, Rahvusvahelisega Rakendussüsteemide analüüsi instituut (Austria), Future Earth, Belmont Forum ja Volkswagen Stiftung.
Kontaktisikud
Algatuse kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust:
- Megha Sud (megha.sud@council.science)
- Katsia Paulavets (katsia.paulavets@council.science).
