Ülemaailmne teaduse prioriteetide üleskutse

Üleskutse anda sisendeid teaduse prioriteetse tegevuskava kujundamiseks

Kõne lõppes 2. oktoobril 2020.

Ülemaailmne teaduse prioriteetide üleskutse

Kui ÜRO 17. aasta tegevuskava 2030 säästva arengu eesmärgi (SDG) saavutamiseni on jäänud vaid kümme aastat, on teaduse rahastajad kogu maailmast palus Rahvusvahelisel Teadusnõukogul (ISC) koguda laiema ülemaailmse teadusringkonna arusaamu ja ideid teaduse kriitiliste prioriteetide kohta, mis toetavad ja võimaldavad ühiskondadel eesmärke 2030. aastaks saavutada. Soovime kuulda teadlasi kõigis valdkondades ja teadusharudes, sealhulgas loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteadustes.

Selle üleskutse idee on tuvastada mängu muutmise prioriteedid kahes seotud valdkonnas:

  1. Teadus jätkusuutlikkuse muutmiseks: missioonipõhise uurimistöö edendamine, mis kasutab lahendustele orienteeritud teadmisi erinevatest teadusdistsipliinidest ja lähenemisviisidest, sealhulgas alusuuringud; võtab kasutusele süsteemipõhise lähenemisviisi; ning teavitab poliitikat ja avalikku tegevust valdkonnaülese koostöö kaudu asjaomaste otsustajate ja uuendajatega poliitika-, kodanikuühiskonna- ja ärimaailmast.
  2. Teadussüsteemide transformatsioonid: teadussüsteemide arengu toetamine, et toetada nende tõhusat panust tegevuskavasse 2030; sealhulgas avatud teadussüsteemide arendamine, teadmiste loomise, teadmiste vahendamise ja teaduse nõustamise ökosüsteemide, teadusliku suutlikkuse vajaduste, samuti teadusuuringute stiimulite süsteemide arendamine.

See on ainulaadne võimalus rahvusvahelisele teadusringkonnale nõustada teaduse rahastajaid toetuse osas, mida teadus vajab, et maksimeerida oma mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele järgmisel kümnendil. Millised on kriitilised teadmised või andmed, samuti suutlikkuse lüngad, millega rahastajad peaksid tegelema? Ja kuidas peavad muutuma teadus ja sellega seotud rahastamissüsteemid, et mõjukat teadust võimendada ja kiirendada?

Seda algatust juhib Rahvusvaheline Teadusnõukogu koostöös:

UURING

Saate küsimustele vastata selle vormi abil või laadida üles dokumendi kõigi vastustega piirkonnas uuringu lõpu poole.

Miks nüüd?

2019. aasta septembris käivitas ÜRO peasekretär „Tegevuskümnendi säästva arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030”. Kuus kuud hiljem, 11. märtsil 2020, kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. Kuna selle ülemaailmse kriisi laastavad ja järkjärgulised mõjud arenevad edasi, on peasekretär kutsunud valitsusi ja sidusrühmi üles:paremini tagasi ehitada” selleks, et vältida tulevikus suuremahulisi šokke ning luua jätkusuutlikumaid, vastupidavamaid ja kaasavamaid ühiskondi.

Üleskutse tagada, et me saaksime COVID-19-st paremini taastuda, on sisuliselt üleskutse kiirele ja uuele pühendumisele säästva arengu tegevuskava 2030 saavutamisele, mis on ülemaailmselt kokkulepitud raamistik, mille eesmärk on suunata maailm säästvamale teele. Kontekst, milles sellist kohustust oodatakse, on järgmine:

  1. Oleme tõsiselt teelt väljas. Kuigi eesmärkide saavutamisel on tehtud edusamme, on see ebaühtlane ja COVID-19 pandeemia võib rakendamise jõupingutusi veelgi edasi lükata, kuna riigid jaotavad ressursse ümber hädaolukorra ja selle tagajärgedega toimetulemiseks. COVID-19 on midagi enamat kui tervisehäda, mis mõjutab nii ühiskonna sotsiaalset struktuuri kui ka meie majandusi, kahjustades potentsiaalselt paljusid raskelt saavutatud arengu kasu. Samal ajal võib praegune kriis pakkuda võimalusi muutuste taastamiseks jätkusuutlikkuse suunas.
  2. Tavapärase äri juurde naasmine ei ole valik. Meie ühiskondade praegu tehtavatel valikutel on tulevastele arenguteedele tohutu mõju. Et vältida aastakümnete pikkuse investeeringute ja innovatsiooni lukustamist jätkusuutmatule teele, peaksid pikaajalised COVID-19 taastumise strateegiad suunama maailmamajanduse vastupidavama ja õiglasema tuleviku poole.
  3. Meil on põhjust tuleviku suhtes siiski optimistlik olla. Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärgid pakuvad potentsiaali edendada inimkonna ja planeedi heaolu. Kuid 2030. aasta tegevuskava suurim ümberkujundamispotentsiaal ei seisne mitte üksikute eesmärkide saavutamises, vaid pigem nn süsteemsete muutuste saavutamises, mis võtavad täielikult arvesse säästva arengu eesmärkide dünaamilist ja integreeritud olemust.2019 GSDR). Need teisendused hõlmavad järgmist:
    1. Inimese heaolu ja võimete tugevdamine;
    2. Üleminek säästva ja õiglase majanduse poole;
    3. säästvate toidusüsteemide ja tervislike toitumisharjumuste loomine;
    4. Energia dekarboniseerimise ja energia universaalse juurdepääsu saavutamine;
    5. säästva linna- ja linnalähedase arengu edendamine;
    6. Globaalse keskkonnakaitse tagamine.
  4. Peame andma teadusele jõudu kestliku arengu eesmärkide edendamiseks. Teadust peetakse kuue transformatsiooni saavutamisel kriitiliseks hoovaks. Ta on lahenduste pakkumisel esirinnas, luues praktilisi teadmisi ning teavitades poliitikat ja tavasid, mis toetavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Kiirendatud innovatsiooni ja rahastamise hästi koordineeritud ja koostööl põhinev programm maksimeerib teadusinvesteeringute mõju ja suurendab kestliku arengu eesmärkide elluviimise võimalusi. Peamine väljakutse, millega teaduspoliitika kujundajad ja rahastajad praegu silmitsi seisavad, on korraldada investeeringuid teadusesse ja teadussüsteemidesse viisil, mis tagab transformatiivsed ühiskondlikud tulemused ning kasu loomine kõigile inimestele ja keskkonnale.
  5. Kestliku arengu eesmärgid moodustavad osa integreeritud inimeste ja planeedi tegevuskavast. Kestliku arengu eesmärkide saavutamine 10 aastaga ei ole ainult väljakutse kiirendada ja mastaapida muutusi ühiskondades, kultuurides ja geograafilistes piirkondades, vaid ka selliste arenguteede valimine, mis on suunatud turvalisele ja õiglasele inimese tulevikule stabiilsel ja vastupidaval planeedil. Kestliku arengu eesmärkide saavutamine on sellel teekonnal kriitiline verstapost. Teaduse peamine väljakutse on aidata tuvastada, mõista ja toetada neid tulevikuvisioone.

Ülemaailmse rahastajate foorumi kohta

Tunnistades seda pöördelist ajahetke, kohtusid teaduse rahastajad ja teadlaskond 2019. aastal Washingtonis ja algatasid "Ülemaailmse jätkusuutlikkuse teadustegevuse kümnend" et katalüseerida ühistegevust, et kiirendada teaduse ja teaduse rahastamise mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Seda algatust juhib Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ISC) koostöös Rootsi Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuriga (Sida), National Science Foundationiga (USA), National Research Foundationiga (Lõuna-Aafrika), Rahvusvahelise Arendusuuringute Keskusega (Kanada), Ühendkuningriik Teadusuuringud ja innovatsioon, Belmonti foorum, Future Earth ja Rahvusvaheline Rakendussüsteemide Analüüsi Instituut (Austria).

Teaduse täieliku potentsiaali realiseerimiseks, et stimuleerida ümberkujundavaid muutusi säästvama ja vastupidavama tee suunas, tunnistab Rahvusvaheline Teadusnõukogu koos partnerite konsortsiumiga tugevate STI-süsteemide loomise kriitilist tähtsust, toetades teadusliku suutlikkuse arendamist kõikjal maailmas. , avatud teaduse edendamine, rahvusvahelise teaduskoostöö tugevdamine ja jätkusuutlike investeeringute tagamine teadusesse.

  • Eesmärk: Algatuse eesmärk on tõhustada strateegilist koostööd riiklike teadusnõukogude, arenguabiagentuuride ja erafondide vahel, et kiirendada teaduse ja teaduse rahastamise mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
  • Järgmised sammud: Järgmisel foorumil, mis peaks toimuma 2021. aasta esimesel trimestril, kutsusid teaduse rahastajad ISC-d mobiliseerima ülemaailmset teadusringkonda, et määrata kindlaks teaduse missioonid, mis on kriitilised kestliku arengu eesmärkide elluviimise kiirendamisel 2030. aastaks.

Nüüd on aeg tegutseda: Teaduse rahastajad nõustusid selliseid missioone hindama ja uurima, kuidas nad saaksid neid koostöös toetada.


Lisateabe saamiseks võtke ühendust ISC teaduse vanemametniku Katsia Paulavetsiga aadressil katsia.paulavets@council.science.

Otse sisu juurde