Registreeri

Jätkusuutlikkus on vastupidavuse ja kasvu paradigmana kindel rekord

BMW Groupi jätkusuutlikkuse asepresident Ursula Mathar uurib, kuidas COVID-19 pandeemia "kriisirežiim" annab tõuke muutusteks.

See ajaveeb on uuesti avaldatud alates COVID-19 jätkusuutlikkuse kompass

Koroonaviiruse kriis on avaldanud ülemaailmset mõju majandus- ja ühiskonnaelule. Tarneahelad on katkenud, reisid on ära jäetud, elu on aeglustunud. Selge on aga see, et lahendused arenevad majanduses hoogsalt. econsense usub, et see kriis ei pea olema murdepunkt, vaid jätkusuutlikkuse võimalus – seni, kuni võtame arvesse järgmist kolme punkti:

Esiteks pole jätkusuutlikkus ammu enam hea ilma projekt, on see ärimudelite tulevase elujõulisuse ja vastupidavuse võti. Paljud ettevõtted olid seda juba enne koroonaviirust mõistnud ja aktiivselt rakendanud.

Teiseks annab praegune "kriisirežiim" tõuke muutusteks mida me peame kasutama. See on võimalus organisatsioonides, ettevõtetes ja poliitikamaailmas suunamuutusteks, mis “tavarežiimis” nii kiiresti ja põhjalikult ei toimuks. Majandusel on võtmeroll. Ettevõtted viivad oma põhitegevuse kiiresti vastavusse hädaolukordadega ja muudavad terved tootmisliinid nii vajaliku kaitseriietuse ja desinfektsioonivahendite tarnimiseks. Oma ülemaailmsete võrgustikega tagavad nad tarneid ja korraldavad tuge. Meie kriisirežiimis käib loov mõtlemine, tegutsetakse julgelt ja tehakse kiireid otsuseid. Hoo hoidmiseks on vaja oma energiat kasutada.

Kolmandaks, jätkusuutlikkus on vastupidavuse ja kasvu paradigmana – enne koroonaviiruse kriisi, selle ajal ja pärast seda. Kliimakaitse peab olema jõupingutuste keskmes, kuigi tõhusa kliimakaitsega on lahutamatult seotud majanduslikud ja sotsiaalsed küsimused. Jätkusuutlikes lahendustes ja protsessides on innovatsioonile ja investeeringutele ambitsioonikad lähenemisviisid. Kui ressursid on piiratud ja rahvusvahelise konkurentsisurve all, nõuab selle pühendumine isegi kriisi ajal visadust.

Seoses koroonaviiruse järgsete avalike stabiliseerimis- ja ülesehitusmeetmetega nii siseriiklikul, Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil on oluline, et need meetmed oleksid kavandatud nii, et suured investeeringud taastavad tõhusalt toodangut, saavutades samal ajal jätkusuutlikkuse eesmärgid. Rekonstrueerimise ja jätkusuutlikkuse vahel ei tohi olla konflikti. Kui kriis on möödas, on jätkusuutlik majandus veelgi olulisem. Niikaua kui see on sisuliselt otstarbekas ja toetava finantssüsteemi rakendamisel pragmaatiline, on ELi jätkusuutliku rahanduse tegevuskaval sellele suunavale mõjule oluline mõju.

Selles kontekstis Digiteerimise mängib samuti võtmerolli. Selle potentsiaal on eriti ilmne praegu, näiteks kaitsevahendite detsentraliseeritud tootmises 3D-printerite abil või platvormipõhiste rakenduste kasutamisel. Koroonaviirus on muutnud selle teema avatuse tunde suuremaks kui kunagi varem. See on võimalus nutikaid lähenemisi kasutava digitaliseerimise kaudu võimendada EL konkurentsivõimet – et poliitikameetmete mõju oleks võimalikult jätkusuutlik.

Kui meil õnnestub oma enesekindlus, loovus ja julgus praegusest olukorrast kaasa võtta koroonaviiruse järgsesse ajastusse, suudame jätkusuutlikkuse valdkonna väljakutseid veelgi otsustavamalt lahendada ja neile vastu astuda.


Ursula Mathar on BMW kontserni jätkusuutlikkuse asepresident. Ta vastutab ettevõtete jätkusuutlikkuse strateegia ja jätkusuutlikkuse juhtimise juhtimise eest. Ursula Mathar on ka Saksamaa assotsiatsiooni econsense – Saksa Ettevõtluse Säästva Arengu Foorum – juhatuse esimees. Tal on ärikraad ja apteekri litsents. Enne BMW Groupiga liitumist 2012. aastal töötas ta Bayer AG-s turunduse ja jätkusuutlikkuse alal.


Corona Sustainability Compassi ajaveeb on ühisväljaanne Saksa keskkonnaagentuur (Umweltbundesamt, UBA), teadusvõrgustik Tulevane MaaRahvusvaheline teadusnõukogu (ISC) ja Vundament 2° – Saksamaa kliimakaitseettevõtted.
 
CSC ajaveebi moodustab katusevarju, mille all autorid (sh juhtivad teadlased, äriotsuste langetajad ja poliitikud) esitlevad oma nägemusi ja kujutluspilte jätkusuutlikust tulevikust. Otsime uusi tulevikku suunatud strateegiaid, mis eile võisid mõeldamatud, kuid mis on nüüd koroonakriisi tõttu võimalikud.


Foto: Talha Atif on Unsplash

Otse sisu juurde