Registreeri

Kasutage majanduse stimuleerimise paketti vastupidavate ja kliimasõbralike majandusstruktuuride loomiseks

Prof dr Manfred Fischedick, Wuppertali kliima-, keskkonna- ja energeetikainstituudi teaduslik tegevdirektor, arutleb vajaduse üle mobiliseerida investeeringuid, mis kujundavad jätkusuutliku, kliimasõbraliku, ressursitõhusa ja mitte vähem tähtsana ka vastupidava majanduse.

See ajaveeb on pärit Corona jätkusuutlikkuse kompass algatusel.

Praegu käib kogu maailmas töö COVID-19 leviku peatamiseks ja sobiva vaktsiini väljatöötamiseks. See on igati õige ja oluline ning sama oluline prioriteet kui riikliku tervishoiusüsteemi toimimise säilitamine ja viirusesse haigestunud inimeste hooldamine.

Samal ajal tuleb koroonaviiruse kriisi tohutute lühiajaliste majanduslike tagajärgedega võidelda sobivate vahenditega, et ettevõtted riigis jääksid tegutsemisvõimeliseks ja saaksid aidata kaasa riigi majanduse taastumisele pärast kriisi. See nõuab sirgjoonelisi, pragmaatilisi ja ebabürokraatlikke jõupingutusi, et saavutada piisavalt kiire reageerimine ja laiaulatuslik mõju.

Vaja on ka mehhanisme pikaajaliseks kriisiohjamiseks. Riigid käivitavad tavaliselt oma majanduse elavdamiseks ulatuslikke majandusstiimulipakette. 2008/2009 majanduskriisi ajal saadud kogemused näitavad, et tasub mõelda, kuidas kasutada eraldatud vahendeid ning kuidas võimalikult varakult saavutada võimalikult suur suunav mõju. Võttes arvesse eesseisvaid märkimisväärseid ümberkujundamistega seotud väljakutseid, tähendab see eelkõige investeeringute mobiliseerimist jätkusuutliku, kliimasõbraliku, ressursitõhusa ja mitte vähem tähtsana vastupidava majanduse kujundamiseks.

Selleks on vaja "rohelise taastamise" programmi, mis põhineb Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtetel ja eesmärkidel ning eelkõige kasvuhoonegaaside neutraliseerimisel hiljemalt 2050. aastaks. Praeguses kriisiolukorras oleks praegu järeleandmine ja kliimakaitse nõuete leevendamise poolt kõnelevate häälte järgimine täpselt vale strateegia, kuna kliimamuutuste pidurdamatu jätkumine võib viia palju kaugemale ulatuvani. ja kestev laastavate ülemaailmsete mõõtmetega kriis.

Elastsete majandusstruktuuride olulised ehitusplokid, mida tuleb majanduse stimuleerimise pakettide kavandamisel arvesse võtta, on investeeringud:

  • piirkondlike tootmisstruktuuride tõhustamisel, eelkõige üldhuvitoodete ja -teenuste ning põhiteenuste (näiteks tervishoiusüsteemi kaubad) osas
  • struktuurimuutustesse materjalitsüklite järjestikuseks, kuid järjepidevaks sulgemiseks (ringmajandus)
  • roheliste tootmisprotsesside (näiteks vesinikupõhised terasetootmismeetodid) kiirendatud arendamisel
  • piisava tarneinfrastruktuuri loomine või laiendamine (näiteks kindlate tarneallikatega vesinikumajanduse alustamine koostöös naaberriikidega)
  • "roheliste tooteturgude" arendamisel valitsuse sihipäraste stiimulite kaudu näiteks riigihangete kaudu või tootestandardite (vabatahtliku) kehtestamise kaudu (näiteks autode tootmiseks mõeldud kliimasõbralik teras ja plast)
  • arendusinfrastruktuuride (näiteks Living Laboratories) loomiseks idufirmadele ja VKEdele kliimasõbralike toodete ja teenuste kavandamiseks, arendamiseks ja testimiseks ning stiimuliprogrammid sidusrühmade tugeva nõudluse ja teadmiste ühitamiseks.

Näitena nimetatud meetmed aitavad esiteks kaasa kliimakaitsele ja ressursitõhususe suurendamisele, teiseks aga osaliselt ühekülgse impordisõltuvuse ja seega ka globaalsete väärtusahelate vähendamisele, mis pärast kriisikogemusi tunduvad vajalikud. Majanduslikust vaatenurgast hinnatakse sellega kaasnevat suurenenud vastupidavust tulevikus tõenäoliselt hoopis teistmoodi, isegi kui selged mõõtmisparameetrid veel puuduvad. Selge on aga ka see, et mainitud meetmeid ei seostata ainult tohutute investeeringutega, vaid ka meie majandustsüklite struktuursete muutustega ning aastakümnete jooksul välja kujunenud struktuuride hülgamisega.  Aga millal, kui mitte praegu – äri- ja poliitikamaailmas niikuinii erandlikel aegadel – on hea võimalus ületada sõltuvused ja kasutada stimuleerivaid investeeringuid niikuinii vajalike transformatsiooniprotsesside kiirendamiseks ja investeeringute kiirendamiseks.

Selle teema täiendavaks mõtisklemiseks vaadake aruteludokumenti, mis on saadaval aadressil https://wupperinst.org/a/wi/a/s/ad/5020/

Manfred Fischedick on Wuppertali Instituudi teaduslik tegevdirektor ja Wuppertali ülikooli Schumpeteri äri- ja majanduskooli professor. Ta konsulteerib energia- ja kliimapoliitika küsimustes Euroopa Liitu, Saksamaa liiduvalitsust ja Saksamaa eri osariike ning erinevate tööstusharude ettevõtteid.


Corona jätkusuutlikkuse kompass – hallata täna, hallata homme

Corona Sustainability Compass on uus algatus, mida juhib UBS (Umweltbundesamt) koostöös ISC, Future Earthi ja Stiftung 2°-ga (Foundation 2°). Kliki siia rohkem informatsiooni.


Foto: Uwe Schinkel, EnergieAgentur.NRW (CC BY 2.0)

Otse sisu juurde