Kuutõuke missioon ookeanile

Sageli öeldakse, et me teame Kuu pinnast rohkem kui ookeanipõhjast. Keskendudes teadusuuringute rahastamise „kuuvõsudele”, loodetakse, et Euroopa Liidu uus teadus- ja innovatsiooniprogramm kasutab sellist lähenemisviisi, mis viib esimeste Kuule maandumiseni, et võtta meetmeid kriitiliste väljakutsete lahendamiseks, mis nõuavad teaduslikke teadmisi siin Maal.

Kuutõuke missioon ookeanile

2021. aastal käivitab Euroopa Liit uue teadus- ja innovatsiooniprogrammi „Horisont Euroopa”, mis on Horisont 2020 järg. Euroopa horisont on ELi seni suurim teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm ning selle eesmärk on anda suund teadusuuringutele, innovatsioonile ja seotud poliitika, osaliselt läbi missioonide või kuupiltide seeria kindlaksmääramine teadusliku uurimistöö keskendamiseks. 

Selle protsessi käivitamiseks on määratletud viis erinevat missioonivaldkonda, millest igaüks on lähiaastatel oluline uurimisvaldkond. Need on: kliimamuutustega kohanemine, sealhulgas ühiskonna muutused; vähk; kliimaneutraalsed ja targad linnad; terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed; ning mulla tervis ja toit. Kõiki neid missioonivaldkondi uuritakse 2020. aasta jooksul täiendavalt, et töötada välja konkreetsed missioonid ja eesmärgid 2030. aastaks. Paar nädalat tagasi avaldasid missioonide nõukogud, kelle ülesandeks oli jälgida viit missioonipiirkonda, oma vahearuanded, mis on mõeldud esimeseks aluseks. edasiseks konsulteerimiseks, enne kui lõplik nõuanne avaldatakse 2020. aasta lõpus.

Me rääkisime Pascal Lamy, tervete ookeanide, merede, ranniku- ja sisevete missiooni juhatuse esimees, et saada lisateavet selle missiooni kujunemise kohta.

Teaduse rahastamise valdkond pole teile võõras, kuna olete juhtinud sõltumatu kõrgetasemeline töörühm ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimiseks, mis esitas aruande 2017. aastal. Mis erineb "missioonide" või "kuupilvede" lähenemisviisist? 

"Moonshots" idee on osaliselt inspireeritud Apollo missioonidest, mis andsid selgelt määratletud fookuse teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid suutsid ka meelitada investeeringuid ja köita avalikkuse tähelepanu. See on teaduse parem ühendamine avalikkusega. Seda on praegu tõesti vaja, eriti arvestades, et usaldus teaduse vastu on mõnes riigis, näiteks USA-s, langenud.

. Tervislike ookeanide, merede, ranniku- ja sisevete missiooninõukogu avaldas äsja oma vahearuande. Mis on vahearuande põhipunktid ja mis saab edasi?

Missiooninõukogudel on palutud koostada missioonid ja seejärel töötada välja väga täpsed tegevused ja eesmärgid, mis võivad keskenduda teadusuuringutele ja üldisemalt avalikule poliitikale.

Oleme jõudnud esimese etapi lõppu, mis seisnes missioonide jaoks esimese versiooni esitamises. Seda versiooni on täiustatud ja see on alates augustist olnud avalikuks aruteluks. Suurem osa teadusringkondadest on nendesse aruteludesse juba kaasatud.

Missioonil on viis peamist eesmärki, mis on raamitud meritähe metafoori ümber. Valisime meritähe, kuna see on midagi kergesti äratuntavat ja kõik viis jalga on omavahel ühendatud. Missiooni viis jalga on: nullreostus, elupaikade taastamine, dekarboniseerimine, teadmised ja ookeaniga kirjaoskavad ühiskonnad ning valitsemine.

Ookeaniga on veel palju tundmatut – näiteks mikroplasti ja selle koostoime kohta mere ökosüsteemidega. Nende missioonide eesmärk on täita allesjäänud teadmistelünkad, näiteks need, mis on seotud füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste vastasmõjudega atmosfääriga, samuti teadlikkuse ja haridusega seotud lüngad.

Järgmises etapis käsitletakse kodanike kaasamist ja seejärel esitatakse teine ​​versioon selle aasta lõpus. Kavandatakse viisteist suurt meedet, millest igaühel on konkreetsed eesmärgid aastaks 2030 ja kontrollpunktid 2025. aastal.

Vahearuandes märgitakse, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni ELis, et toetada säästvaid ookeanialaseid tegevusi, on maha jäänud. Kuidas see lahendatakse?

Euroopa horisont, mis on osa ELi eelarvest saadavast avalikust rahastamisest, moodustab ligikaudu 90 miljardit eurot ehk 15% ELi teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikust rahastamisest. Missioonid peaksid moodustama 10% Euroopa horisondist ja, mis veelgi olulisem, käivitama uue poliitikalaine ning avaliku ja erainvesteeringud ning programmid, et toetada eesmärkide saavutamist. Lühiajalises perspektiivis peaks see aitama kaasa COVID-i järgsete stiimulite ELi osalemisele, sealhulgas töökohtade loomisele. Näiteks meie puhul sadade vee- ja jäätmekäitlussüsteemide rajamine või rannikuturismi dekarboniseerimine või jõgede paisudest vabastamine.

See on üleeuroopaline uurimismissioon. Kuidas see suhtleb teiste piirkondade teadustööga – kas rahvusvahelisel tasandil on uurimismissioonideks ruumi?

See, mida me nimetame "akvasfääriks", on ilmselgelt seotud rahvusvahelisel tasandil ning töötamine terve ookeani ja taastatud veesüsteemide nimel on globaalse juhtimise jaoks suur probleem. Missiooni juhatus on suhelnud teiste partneritega, nagu IOC-UNESCO. Koordineerimisel on suur väljakutse, kuid allesjäänud teadmistelünkade täitmine nõuab ülemaailmset reageerimist ja meie arvates peaks EL võtma selles juhtrolli.

Missiooni juhatuse eellõplikud soovitused antakse Euroopa Komisjonile üle 22.–24. septembril 2020 toimuvatel Euroopa teadus- ja innovatsioonipäevadel.

Uuri lähemalt tervete ookeanide, merede, ranniku- ja sisevete missioonipiirkonnast ning loe missiooninõukogu vahearuannet siin. [NB: uus versioon läks käibele augusti alguses].

Foto: Jacques Delorsi instituut.

Pascal Lamy on tervete ookeanide, merede, ranniku- ja sisevete missiooni juhatuse esimees. Lamy on omandanud MBA kraadi HEC-st ning õppinud ka Sciences Po ja ENA ülikoolides. Ta alustas oma karjääri riigiametnikuna Prantsuse Inspection générale des Financials ja riigikassas.

Seejärel sai temast rahandusminister Jacques Delorsi ja seejärel peaminister Pierre Mauroy nõunik. Aastatel 1984–1994 oli ta Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delorsi kabinetiülem, sealhulgas G7 šerpa rollis.

1994. aasta novembris liitus ta Credit Lyonnais' päästmise eest vastutava meeskonnaga ja hiljem sai temast Jean Peyrelevade'i juhitud panga tegevjuht. Aastatel 1999–2004 oli Pascal Lamy Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi ajal ELi kaubandusvolinik. Aastatel 2005–2013 oli ta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor.

Pealkirja foto: Colin via Flickr.

Seotud sisu: ülemaailmne teaduse prioriteetide üleskutse

ISC on algatanud sisendite esitamise üleskutse, et kujundada teaduse prioriteetne tegevuskava säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ning kogub praegu teadlaskonnalt sisendit selle kohta, mida teadus vajab, et maksimeerida oma mõju säästva arengu eesmärkide saavutamisele järgmisel aastal. kümnendil. Esitage oma panus 2. oktoobriks 2020.

VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

  • Lahtiütlus: Tõlked genereerib Google'i tõlge automaatselt ja need võivad sisaldada vigu. ISC ei vastuta kahjude või probleemide eest, mis võivad nendest tõlgetest tekkida. Saate anda oma tagasisidet, kirjutades meile aadressil webmaster@council.science
    Märge: Pange tähele, et 2023. aasta septembris toimuv ÜRO Peaassamblee teaduse tippkohtumine ei ole Rahvusvahelise Teadusnõukogu üritus. Rahvusvahelisel Teadusnõukogul ei ole selle ürituse ega ürituse korraldajaga mingit seost.
    • Otse sisu juurde