COP27 lõpeb rahalise toetuse kohustusega

COP27 leping kohustub eraldama kliimaga seotud katastroofidest mõjutatud riikide kaotuse ja kahju rahastamist.

COP27 lõpeb rahalise toetuse kohustusega

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kliimakõnelused lõppesid pühapäeva hommikul maamärki nimetatuga – kohustusega luua finantstoetusstruktuur haavatavatele riikidele, mida kliimaga seotud katastroofid mõjutavad.

Loodud on komitee, mille ülesandeks on anda soovitusi uue rahastamiskorra rakendamiseks ja mis esitab aruande järgmisel aastal COP28-l.

Kuid kaotuste ja kahjude vähendamise kohustuse tähistamine jäi vaikseks, kuna kardeti, et lõplik tekst on tugevam kliimamuutuste mõjude käsitlemisel kui selle algpõhjustega tegelemisel.

Läbirääkimised 1.5 ˚C viite säilitamise üle olid väidetavalt pingelised, kuid Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustus piirata globaalse temperatuuri tõusu 1.5 ˚C võrra võrreldes industriaalajastu eelse tasemega jäeti lõppdokumendile alles. Siiski ei sisalda dokument kohustust kaotada järk-järgult kõik fossiilkütused ning kardetakse, et sõna „madala heitgaasiga” energia kõrvuti taastuvenergiaga kui tuleviku energiaallikaga võidakse kasutada uue fossiilkütuste energiaarenduse õigustamiseks.

COPi tulemuste tekstis rõhutatakse vajadust tugevdada Maa seiresüsteeme ja tagada, et kõik oleksid kaitstud varajase hoiatamise süsteemidega. Samuti lepiti kokku ettepanek reformida mitmepoolseid arengupanku ja rahvusvahelisi finantsinstitutsioone, nagu Maailmapank, et viia nende kulutused vastavusse kliimaeesmärkidega.

Kokkulepe seab prioriteediks „toiduga kindlustatuse ja nälja kaotamise” ning mainib esimest korda vee rolli kohanemispüüdlustes.

"COP27 lõppeb suure kodutöö ja vähese ajaga," ütles ÜRO peasekretär António Guterres kohtumise lõpus, märkides kliimameetmete inimõiguste mõõtme tähtsust ja koostööd, et võita see lahing meie elude eest.

"See tulemus viib meid edasi," ütles Simon Stiell, ÜRO kliimamuutuste täitevsekretär. Tähelepanu pööratakse nüüd rakendamisele, kuna 2023. aastal toimub esimene ülemaailmne Pariisi kokkuleppe edusammude kokkuvõte.

ISC töötab selle nimel, et edendada ja edendada teadmisi kõikidest teadustest, et reageerida ja käsitleda üha enam kahjustavaid kliimamuutusi ning kiirendada sotsiaalseid muutusi jätkusuutlikkuse suunas.

„Kuigi COP27 valmistas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitiliste edusammude osas mitmel viisil suurt pettumust, siis COP27 lõppdokument ja kokkulepe kahjude ja kahjude rahastamise kohta on tõdemus, et kliimamuutustega kaasneb mitmeid korduvaid riske, mis on üha ohtlikumad, eriti kõige haavatavamad kogukonnad," ütles ISC president Peter Gluckman.

„Teaduslikud tõendid on nende süsteemsete riskide mõistmiseks ning tõhusate kliimaga kohanemis- ja leevendamismeetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks hädavajalikud. Peamise valitsusvälise organisatsioonina, mis esindab teadust mitmepoolsel areenil, edendab ISC koostöös oma liikmete, sidusasutuste ja ÜRO agentuuridega kliimameetmete jaoks olulist teadust, alates ülemaailmsetest vaatlusvõrgustikest kuni käitumise muutuste protsesside mõistmiseni. Lisaks on ISC kaudu Ülemaailmne jätkusuutlikkuse teadusmissioonide komisjon, töötab selle nimel, et leida uusi viise, kuidas panustada tegevusele orienteeritud teadusuuringutesse, et toetada ohtlike kliimamuutustega tegelemiseks ja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks muutvaid meetmeid.


Kasulikud lingid:

Võite olla huvitatud ka

lipuvardad ja vikerkaarepaelad

ISC strateegia valitsustevahelises süsteemis

Mitmepoolses tegevuskavas olevad väljakutsed on keerulised, kiireloomulised, teatud määral ebakindlad ja omavahel lahutamatult seotud. Sellega seoses tõstatab ISC ambitsioon saada ülemaailmsel tasandil teaduslike ekspertiiside ja nõustamise organisatsiooniks organisatsiooni jaoks võtmeküsimusi. Käesolevas aruandes uuritakse neid võtmeküsimusi ja antakse ISC-le soovitusi selle strateegia kohta valitsustevahelises süsteemis.


Pilt UNFCCC kaudu Flickr.

VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

Otse sisu juurde