Kliimakriis on tervisekriis

Ülemaailmne tervisepäev 2022 on pühendatud nii inimeste kui ka planeedi tervise hoidmisele, eesmärgiga luua liikumine heaolule keskendunud seltside organiseerimiseks. Kaks aastat pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas COVID-19 rahvatervise hädaolukorraks, ei mõista valitsused kogu maailmas ikka veel, et pandeemia on vaid esimene sümptom maailmast, mis hakkab hingeldama. Sedapuhku tutvustame selles ajaveebis mõningaid teadmisi Rahvusvahelise Teadusnõukogu peatsest COVID-19 tulemuste stsenaariumide aruandest, mis avaldatakse 17. mail 2022. See on karm hoiatus, et tulevaste eksistentsiaalsete ohtude ulatuse piiramiseks on vaja praegu keskkonnameetmeid.

Kliimakriis on tervisekriis

Iga aasta 7. aprillil tähistatav ülemaailmne tervisepäev tähistab selle asutamist World Health Organization (WHO) ja selle eesmärk on juhtida ülemaailmset tähelepanu olulisele ülemaailmsele terviseteemale. Selle aasta teema „Meie planeet, meie tervis“ uurib inimeste tervise ja kliimakriisi omavahelisi seoseid. Endiselt mõtleme, et COVID-19 pandeemia mõjutas peaaegu kõiki meie ühiskonna aspekte ja tõi välja meie süsteemide olemasolevad vead ning sellega kaasneb küsimus pikaajalise jätkusuutliku taastumise kohta. Sellegipoolest ähvardab meid COVID-19 kriisi ajal suurim inimkonda ähvardav oht: kliimahäda.

“17. mailth ISC avaldab koostöös UNDRRi ja WHO-ga oma aruande COVID-19 pandeemia pikemaajaliste poliitiliste mõjude kohta. See toob esile väga laiaulatuslikud tagajärjed avaliku poliitika igale aspektile ning väljakutsed nii riiklikus kui ka mitmepoolses poliitikakujundamises, millega tuleb tegeleda nii jätkuva pandeemia kui ka tulevaste eksistentsiaalsete kriisidega toimetulemiseks. Peame kiiresti õppima viimase 28 kuu kogemustest, mille jooksul on juhtunud palju tragöödiat ja mis jäävad vastukaja veel väga pikaks ajaks. Pandeemia pole lõppenud.»

Peter Gluckman, Rahvusvahelise Teadusnõukogu president

Pandeemia lükkas jätkusuutlikkuse tegevuskava tagasi

Pandeemia viis tähelepanu pikemaajalistelt eesmärkidelt lühiajalisele kriisijuhtimisele. Kliimameetmed, mis on juba niigi ebapiisavad, on jäänud tagaplaanile, kuna maailma piirkonnad hakkasid kohesele kriisile reageerima, jättes nad haavatavaks pikaajaliste katastroofide, näiteks kliimamuutuste ees. Kuid täna tehtud sotsiaalsetel, majanduslikel või poliitilistel otsustel on kliimale ja inimeste tervisele kaugeleulatuv mõju. Kui WHO hoiatab, et "90% inimestest hingab fossiilkütuste põletamisel ebatervislikku õhku", on tervise- ja keskkonnamõjud selgelt seotud poliitiliste otsustega. Kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused, pinnase degradeerumine ja veepuudus ei mõjuta mitte ainult toiduainete tootmist ja toidusüsteeme, vaid tõrjuvad ümber suuri elanikkondi ja mõjutavad nende tervist.

Inimkond peab järgmistel aastatel tegutsema ja olema üheskoos, et võidelda kliimamuutustega, tehes suuremat rahvusvahelist koostööd majanduslike suurriikide vahel, jagades teadmisi ja kogemusi nii pandeemiaga võitlemiseks kui ka kliimamuutuste ja säästva arengu vastu võitlemiseks, aga ka ülemaailmsete riiklike investeeringute tegemiseks neid eesmärke saavutada.

Inimeste, loomade ja planeedi tervise vastastikune sõltuvus

COVID-19 pandeemia on keskkonnaseisundi halvenemise tagajärg. Kui inimpopulatsioon tungib looduslikesse loomade elupaikadesse, on oht zoonooside või "ülekandumise" tekkeks, eriti kui see kokkupuude toimub linnakeskuste lähedal. Keskkonna edasine halvenemine ja edasine tungimine looduslikesse elupaikadesse sunnib loomad oma looduslikust keskkonnast välja minema, puutudes kokku inimpopulatsioonidega. Eksperdid üle maailma nõustuvad, et kui inimkond jätkab praeguses tempos, muutub zoonootiliste haiguste levik üha tõenäolisemaks. COVID-19 on tõenäoliselt esimene omataoline pandeemiate ajastul, mis rõhutab vajadust uuesti läbi mõelda inimeste, loomade ja looduse omavaheline seos. 

Meetmed kasutamata metsade kaitsmiseks, metsloomade turgude sulgemiseks, looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, riikidevahelise koordineeritud uurimistöö võimaldamiseks, et teha kindlaks, kuidas tõhusalt ära hoida levikuid, hinnata pandeemia põhjuseid, jätkata viiruste avastamist eluslooduses, muu hulgas tuleb neid tulevasi riske käsitleda kohe.

Võite olla huvitatud:

Kriise ennetada, mitte juhtida

Enamiku maailma piirkondade ühine joon oli COVID-19 pandeemiaga silmitsi seismiseks ette valmistamatus. Kuigi see kerkis esile terviseprobleemina, häiris see kiiresti kõiki ühiskonna aspekte ja näitas meie süsteemide vastastikust sõltuvust. Kui meie ühiskonnad ei muutu COVID-19 tõttu vastupidavamaks, suurendame riske, järgides vanu arengumudeleid, selle asemel, et investeerida vastupidavatesse, riskiteadlikesse, rohelistesse ja õiglasematesse ühiskondadesse. Paljud piirkonnad on juba vastuvõtlikud loodusõnnetustele ja epideemiatele ning ei suuda toime tulla muude võimalike kriisidega kliimamuutuste tagajärgedele.

Kuna küsimus on pigem "millal" kui "kui" katastroof tabab, peavad ühiskonnad mõistma vajadust ennetada ja paremini valmistuda, et püüda peatada ohtude muutumist katastroofideks. Kuna Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on "rohkem kui 13 miljonit surmajuhtumit igal aastal maailmas põhjustatud välditavatest keskkonnapõhjustest", ei saa kliimakriisi ja võimalike tulevaste kriiside ennetamine olla enam tagamõte ja seda tuleb pidada oluliseks poliitiliseks prioriteediks. kõigil tasanditel, mis nõuavad investeeringuid riskiuuringutesse ja juhtimisse.

Võite olla huvitatud:

Süsteemsete riskide ülevaateteate kate

Süsteemsete riskide ülevaade

Sillmann, J., Christensen, I., Hochrainer-Stigler, S., Huang-Lachmann, J., Juhola, S., Kornhuber, K., Mahecha, M., Mechler, R., Reichstein, M., Ruane , AC, Schweizer, P.-J. ja Williams, S. 2022. ISC-UNDRR-RISK KAN Teave süsteemse riski kohta, Pariis, Prantsusmaa, Rahvusvaheline Teadusnõukogu, https://doi.org/10.24948/2022.01

COVID-19 aruanne avaldatakse 17. mail 2022

Üle aasta on Rahvusvaheline Teadusnõukogu viinud läbi COVID-19 tulemuste stsenaariumide projekt, mille tulemuseks on aruanne, mis kirjeldab kesk- ja pikaajalisi stsenaariume, mille eesmärk on aidata meil mõista võimalusi, kuidas saavutada pandeemia optimistlik ja õiglane lõpp, ning koondada pandeemiast saadud õppetunnid, teha kindlaks kõrgetasemelisi poliitilisi kaalutlusi ning hinnata nende rakendamise võimalusi ja takistusi. Käivitamine 17 mai 2022, on aruanne poliitikakujundajate jaoks vahend, mis aitab paremini mõista, et järgmistel kuudel tehtud otsustel on pikaajaline mõju ja seepärast tuleb lähtuda pikaajalistest kaalutlustest, mitte ainult lühiajalistest prioriteetidest.

Vaata eelvaadet tulevast siit:

COVID-19 "kellad" tiksusid

Päise foto autor Branimir Balogović on Unsplash.

VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

Otse sisu juurde