ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks on jäänud 8 aastat, kuid kas see on piisav aeg?

Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja vastupidavaid, hästi rahastatud ja jätkusuutlikke rahvusvahelise teaduskoostöö raamistikke.

ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks on jäänud 8 aastat, kuid kas see on piisav aeg?

See artikkel avaldatakse uuesti Vestlus Creative Commonsi litsentsi alusel.

2015. aastal tuvastas ÜRO 17 säästva arengu eesmärki (SDG) 2030. aastaks saavutatav. Kestliku arengu eesmärgid on sellest ajast alates kaasatud teadusprogrammidesse, riiklikusse ja rahvusvahelisse poliitikasse ning valimiskampaaniatesse kogu maailmas. Aga kell tiksub – kui 2030. aastani on jäänud vaid kaheksa aastat, tasub küsida, kuidas me selleni jõuame.

Tõeline edasiminek kõigi jaoks, eriti globaalse lõunaosa elanike jaoks, nõuab uuesti pühendumist ja tegevust rahvusvahelisele koostööle ja teaduskoostööle seninägematus ulatuses.

Rahvusvaheline koostöö

ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmine ei ole lihtne ülesanne, kuna selleks vajalikul koostööl on takistusi.

Nagu nägime COVID-19 pandeemia ajal, on rahvusvaheline teaduskoostöö uuendusliku teaduse keskmes, millel on tegelik mõju.

Kuid teaduskoostöö takistused hõlmavad andmete ja materjalide edastamise piirangud, siseriikliku institutsioonilise suutlikkuse puudumine või ülemäärased viisatöötlusajad. Samuti on kultuur teaduslikes uurimiskogukondades, mis kipub premeerima üksikisikuid kui kollektiive.

Ja koostööle kerkivad uued tõkked, mis piiravad teadmiste tootmist ja seavad ohtu meie võime täita 2030. aasta eesmärke. Nende hulka kuuluvad a taganemat mitmepoolsusest ja suurenenud mure pärast rahvuslik julgeolek.

Kuid lootuseks on põhjust. Pandeemia on koostöö edulugu. See nägi ette uuenduslike vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite väljatöötamist rekordilise ajaga ja suures mahus, mida võimaldasid tehnoloogiaplatvormid, mis võimaldavad kiiret suhtlust, andmete jagamist ja aastakümneid kestnud avastuspõhiseid uuringuid.

Meie võime kasutada neid teadmisi kriisi ajal suuremaks hüvanguks näitas meile, mis on võimalik, kui teadusringkond on motiveeritud ja võimaldatud koostööd teha.

vanem ülikonnas mees seisab poodiumil Egiptuse ja ÜRO lipu ees
ÜRO peasekretär Antonio Guterres kõneleb Egiptuses Sharm El-Sheikhis toimuval COP27 ÜRO kliimatippkohtumisel. (AP Photo / Peter Dejong)

Globaalne probleem, globaalsed lahendused

Koostöö on kestliku arengu eesmärkide täitmiseks hädavajalik. Jätkusuutlikkust ei saa saavutada üks riik. See peaks pandeemiast ilmne olema: viirused ei austa lõppude lõpuks poliitilisi piire, eriti globaalselt ühendatud maailmas.

Ülemaailmne kasu tuleb vahetada kodumaiste vajadustega, näiteks kui süsiniku neeldajana toimivad metsad (SDG 13) põllumajanduseks, et parandada toiduga kindlustatust ja toitumist (SDG 2).

Globaalsed väljakutsed nõuavad globaalseid lahendusi ning meie praegune teadmiste loomise, jagamise ja innovatsiooni süsteem globaalselt ei ole oma ülesannete kõrgusel.

Praegune rahvusvahelise teaduskoostöö toetussüsteem on endiselt murettekitavalt habras. Paljud algatused ja platvormid, nagu genoomsete andmete andmebaasid, mis võimaldavad meil jälgida esilekerkivaid koroonaviiruse variante, sõltuvad vaid mõnest riigist või heategevusorganisatsioonist.

Kasvavad geopoliitilised pinged ohustavad ka koostööd, kui rahvusliku omakasu varjus saab riik teadusuuringute toetamise igal ajal tagasi võtta.

Vajame globaalseks koostööks vastupidavamat ja kaasavamat süsteemi, millele on pühendunud mitmepoolsus teaduse jaoks. Samuti vajame uusi raamistikke ja stiimuleid, et toetada kollektiivset tegevust ja piire ületavaid teadusuuringuid olemasoleva ebavõrdsuse kõrvaldamiseks.

kuueliikmeline rida istub laval laua taga
Kenya, Uganda, Argentina, Filipiinide, Saksamaa ja Iraani aktivistid peavad paneeli COP27 ÜRO kliimatippkohtumisel Egiptuses Sharm El-Sheikhis. (AP Photo / Nariman El-Mofty)

Investeerimine on hädavajalik

Kutsume viimase kahe nädala jooksul ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP27 kohtunud maailma riike üles seda kohustust võtma. Peame alustama rahvusvahelise teaduskoostöö katalüüsimisest hädasti vajalike investeeringute kaudu.

Kui kõik G7 riigid ja EL lubaksid eraldada ühe protsendi valitsuse kulutustest teadus- ja arendustegevusele rahvusvaheliseks teaduskoostööks, käivitaks see koostööfondi üle 14 miljardi USA dollari. Seda saaks kasutada erasektori ja kodanikuühiskonna võrreldavate investeeringute kaasamiseks.

See fond võiks: tagada koostööplatvormide pikaealisuse ja jätkusuutlikkuse; toetada avatud teadust ülemaailmselt juurdepääsetava kollektiivse teadmiste ressursi jaoks; toetama kestliku arengu eesmärkidele keskenduvat rahvusvahelist koostööd, et ergutada innovatsiooni, kaasates mittetraditsioonilisi meetodeid, arusaamu ja hääli, eriti neid, mis leevendavad eesmärkide vahelisi kompromisse; taaselustada tõhusat ÜRO-ülest teaduse nõuandekogu toetada globaalsetes küsimustes otsustamist.

Kursuse määramine

Oleme pöördepunktis ja see, mis juhtub järgmisena, määrab meie kursi aastaks 2030. Teadmiste loomise, andmete jagamise ja innovatsiooni alase ühistegevuse jõud on vajalik rohkem kui kunagi varem. Üksikud valitsused ei suuda kestliku arengu eesmärke üksi saavutada – vaja on erasektori, kodanikuühiskonna ja teadusasutuste kombineeritud panust.

grupifoto maailma liidritest
Maailma liidrid poseerivad Egiptuses Sharm El-Sheikhis toimuval COP27 ÜRO kliimatippkohtumisel grupipildiks. (AP Photo / Nariman El-Mofty)

Eesmärk peaks olema kestliku arengu eesmärkide saavutamise katalüüsimine, vähendades rahvusvahelise teaduskoostöö takistusi ja parandades selle vastupanuvõimet.

Alustuseks on valitsuste, rahastajate ning mitmepoolsete pankade ja ettevõtete kindel kohustus luua ülemaailmne mitmepoolne fond, et toetada teadmiste loomist säästva arengu eesmärkide jaoks. Ühe protsendi valitsuse kulutustest teadus- ja arendustegevusele sidumine ühe protsendiga erarahastajate teaduseelarvest loob võimaluse meid õigele teele viia.

See looks võimalusi laiemalt uurida ja soodustaks suuremat loovust. Ainult nii saame saavutada jätkusuutliku ja mitmekesise teaduse ökosüsteemi, mis katalüüsib meie edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

Meil on jäänud kaheksa aastat. Kui tegutseme praegu, on veel aega 2030. aasta eesmärkide elluviimiseks.


Rees Kassen, evolutsioonibioloogia professor, Ottawa ülikool/Ottawa ülikool et Ruth Morgan, tehnikaprodekaan (interdistsiplinaarne ettevõtlus), kriminaal- ja kohtuekspertiisi professor, UCL

See artikkel avaldatakse uuesti Vestlus Creative Commonsi litsentsi all. Loe algse artikli.

VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

Otse sisu juurde