Katastroofiriskide vähendamiseks tehtud alainvesteerimine maksab meile kõigile

Aasia Arengupanga katastroofiriskide juhtimise üksuse juht ja Rahvusvahelise Teadusnõukogu katastroofiriski vähendamise raamistiku Sendai vahekokkuvõtte kaasautor Charlotte Benson kirjeldab, kuidas taastamis- ja ülesehitusarved mitmekordistuvad, kui valmisolek väheneb.

Katastroofiriskide vähendamiseks tehtud alainvesteerimine maksab meile kõigile

see artikkel avaldati algselt ajakirjas Nikkei Asia Magazine.

Kõigist põhjustest, miks maavärina kuumas kohas seismilise ohu ehitusnorme eirata, on kulude kärpimine nii ennasthävitav kui ka traagiline.

Ometi ei investeeri valitsused, finantsasutused ja ettevõtted loodusõnnetuste mõju piiramise meetmetesse tõsiselt, tasudes samal ajal kulusid, mis on suurusjärgus suuremad.

Rahaliste vahendite kiire mobiliseerimine pärast hiljutist maavärinat Türgis ja Süürias näitab, et raha on katastroofidega toimetulemiseks saadaval või vähemalt surve all. Kuid avaliku ja erasektori eelarvetesse tuleb katastroofiriski vähendamiseks ette näha palju suurem rahastamine, enne kui suurenev reageerimis- ja taastumismaks muutub taskukohaseks ja katastroofijärgne ülesehitustöö seiskub.

ÜRO katastroofiriski vähendamise büroo andmetel kasvas katastroofidest tulenev hinnanguline otsene majanduslik kahju 70. aastate keskmiselt 1990 miljardilt dollarilt aastas 170. aastatel 2010 miljardi dollarini. Ainuüksi Pakistani eelmise aasta pretsedenditute üleujutuste kogukahjud ja kahjud ulatusid hinnanguliselt 30 miljardi dollarini ning taastamis- ja taastamisvajadused kokku 16.3 miljardit dollarit.

Samal ajal on katastroofide ennustamise ja ennetamise teadus, et suunata toetusi, plahvatuslikult. Löökide, nagu maavärinad, üleujutused ja troopilised tsüklonid, mõjud jõuavad mõjutatud kogukondade kõikidesse nurkadesse.

See tähendab, et vastupidavuse suurendamine parimate olemasolevate andmete põhjal peaks olema osa kõigi hoolsusmeetmetest.

Loe ISC aruannet:

Aruanne Sendai katastroofiriski vähendamise raamistiku vahekokkuvõtte jaoks

Rahvusvaheline Teadusnõukogu. 2023. Sendai katastroofiriski vähendamise raamistiku vahekokkuvõtte aruanne. Pariis, Prantsusmaa. Rahvusvaheline Teadusnõukogu. DOI: 10.24948/2023.01.

Alustuseks on olulised sammud riskide modelleerimise tehnoloogiate tohutute edusammude laialdane kasutamine ja uue põlvkonna riskiteadlaste kaasamine kogu maailmas. Täiustatud riskiandmeid tuleks laialdaselt levitada vormingutes, mis on asjakohased ja tähendusrikkad erinevatele organisatsioonidele, sealhulgas valitsustele, erasektorile, kogukondadele ja haavatavatele leibkondadele.

Seejärel peavad valitsused üle maailma leidma viise, kuidas seda riskiteadust paremini poliitika- ja investeerimisotsuste tegemisel kaasata ning katastroofiriski vähendamise rahastamist riiklikesse ja piirkondlikesse eelarvetesse lisada.

Sellised investeeringud tuleks muuta riiklikuks prioriteediks, mitte killustada erinevate asjaomaste osakondade ja ministeeriumide vahel, nagu praegu sageli tehakse.

Toimivate ja avatud lähtekoodiga riiklike teadusalaste nõustamis- ja riskiteabesüsteemidega relvastatud ettevõtted ja finantsasutused peaksid katastroofidele vastupanuvõimet põhjalikumalt käsitlema oma investeeringute kavandamisel, mis aitab kaitsta nende tulusid.

Maailmapanga koostatud tõendid näitavad, et energia-, transpordi-, vee- ja kanalisatsioonisektori vastupidavasse infrastruktuuri investeerimisest saadav puhaskasu madala ja keskmise sissetulekuga riikides oleks 4.2 triljonit dollarit uue taristu eluea jooksul. Teisisõnu oleks selles kontekstis iga katastroofide mõju minimeerimiseks investeeritud dollar keskmine tulu 4 dollarit.

Samuti on võtmetähtsusega avaliku ja erasektori investeeringud paremasse valmisolekusse ja varajase hoiatamise süsteemidesse. Rahvusvahelise teadusnõukogu uues ülemaailmse katastroofiriski juhtimise ülevaates leiti, et enamikul riikidel puudub juurdepääsetav ja arusaadav katastroofiriski jälgimine, mis oleks otstarbekohane.

Samal ajal näitavad globaalse kohanemiskomisjoni uuringud, et 800 miljoni dollari suurune investeering varajase hoiatamise süsteemidesse võib vältida ainuüksi madala sissetulekuga riikide jaoks 3–16 miljardi dollari suurust kahjumit aastas.

Lõpuks peavad arengufinantseerimisasutused suunama rohkem raha katastroofiohu vähendamiseks.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee avaldatud andmete kohaselt eraldati aastatel 140.9–2011 arengumaadele katastroofidega seotud eesmärkidel ametliku arenguabina 2022 miljardit dollarit, vaid 5% katastroofide ettevalmistamiseks ja leevendamiseks. Ülejäänud osa eraldati katastroofijärgseks abiks ja ülesehitamiseks.

Arengupankade roll on eriti oluline, arvestades, et ÜRO Sendai katastroofiriski vähendamise raamistikul puudub spetsiaalne rahastamismehhanism.

Aasia Arengupank eraldab aga sihikindlalt rahastamist riskide vähendamiseks, mis erineb katastroofi taastamisest. ADB investeeringud Nepali enam kui 150 kooli moderniseerimiseks tähendasid, et nad suutsid vastu pidada 2015. aasta laastavale maavärinale, säästes elusid ja infrastruktuuri.

ADB lisab oma katastroofijärgsesse reageerimisse ka riskide vähendamise meetmed, näiteks toetus üleujutusriski juhtimise täiustatud infrastruktuurile, mis sisaldub eelmise aasta Pakistani üleujutusabipaketis.

Vaatamata sellistele näidetele ei ole Sendai raamistiku 15-aastase ajakava poolel teel olemasolevad lähenemisviisid suuremasse vastupanuvõimesse investeeringute loomiseks piisavalt andnud ja tulemus on meile kõigile maksma läinud.

Edaspidi peame panema palju suuremat rõhku katastroofiohu vähendamisele kui säästva arengu põhiaspektile kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. See, et India kasutab 20 liikmelise rühma eesistumist katastroofiohu vähendamise töörühma loomiseks, on selles osas kiiduväärt jõupingutus.

Mõeldes ümber sellele, kuidas valitsused, finantsasutused, ettevõtted ja kogukonnad investeerivad katastroofiriskide modelleerimisse ja vastupanuvõimesse, et vähendada olemasolevaid ja tulevasi riske, saab maailm päästa rohkem elusid, mis on tegelik tulemus.

Charlotte Benson on Aasia Arengupanga katastroofiriskide juhtimise üksuse juht ja ÜRO Sendai katastroofiriski vähendamise raamistiku Rahvusvahelise Teadusnõukogu vahekokkuvõtte kaasautor..

Foto: Angelo Giordano - Pixabay

VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

  • Lahtiütlus: Tõlked genereerib Google'i tõlge automaatselt ja need võivad sisaldada vigu. ISC ei vastuta kahjude või probleemide eest, mis võivad nendest tõlgetest tekkida. Saate anda oma tagasisidet, kirjutades meile aadressil webmaster@council.science
    Märge: Pange tähele, et 2023. aasta septembris toimuv ÜRO Peaassamblee teaduse tippkohtumine ei ole Rahvusvahelise Teadusnõukogu üritus. Rahvusvahelisel Teadusnõukogul ei ole selle ürituse ega ürituse korraldajaga mingit seost.
    • Otse sisu juurde