Äsja avaldatud aruanne annab soovitusi inimese päriliku genoomi redigeerimise kohta

Soovitus 1: Genoomi redigeerimise läbinud inimembrüoga rasedust ei tohiks teha enne, kui on selgelt kindlaks tehtud, et on võimalik tõhusalt ja usaldusväärselt teha täpseid genoomseid muudatusi ilma soovimatute muutusteta inimese embrüodes.

Neid kriteeriume ei ole veel täidetud ja nende täitmiseks on vaja täiendavaid uuringuid ja läbivaatamist.

Soovitus 2: Enne riigi otsustamist, kas lubada päriliku inimese genoomi redigeerimise (HHGE) kliinilist kasutamist, tuleks alustada ulatuslikku ühiskondlikku dialoogi. HHGE kliiniline kasutamine ei tõsta mitte ainult teaduslikke ja meditsiinilisi kaalutlusi, vaid ka ühiskondlikke ja eetilisi küsimusi, mis ei olnud komisjoni vastutusalas.

Soovitus 3: Ei ole võimalik määratleda vastutustundlikku translatsioonirada, mis oleks kohaldatav päriliku inimese genoomi redigeerimise (HHGE) kõigi võimalike kasutusviiside puhul, kuna kasutusalad, asjaolud ja kaalutlused on väga erinevad, nagu ka põhiteadmiste edusammud, mida oleks vaja enne erinevat tüüpi kasutust. võiks pidada teostatavaks.

HHGE kliiniline kasutamine peaks toimuma järk-järgult. Lubatud kasutuste kohta peaksid alati olema selged künnised, mis põhinevad kasutuse ohutuse ja tõhususe hindamisel ja on selgelt määratletud vastutustundlikku translatsioonirada ning kas riik on otsustanud kasutamist lubada.

Soovitus 4: Päriliku inimese genoomi redigeerimise (HHGE) esmased kasutused, kui riik otsustab seda lubada, peaks piirduma asjaoludega, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele.

1. HHGE kasutamine on piiratud tõsiste monogeensete haigustega; komisjon määratleb raske monogeense haiguse kui haigust, mis põhjustab tõsist haigestumust või enneaegset surma;
2. HHGE kasutamine piirdub teadaolevalt tõsist monogeenset haigust põhjustava patogeense geneetilise variandi muutmisega järjestuse vastu, mis on asjaomases populatsioonis tavaline ja mis teadaolevalt haigust ei põhjusta;
3. ühegi haigust põhjustava genotüübita embrüote suhtes ei rakendata genoomi redigeerimise ja ülekandmise protsessi, tagamaks, et ükski muudetud embrüotest saadud isik ei puutuks kokku HHGE riskiga ilma potentsiaalse kasuta; ja
4. HHGE kasutamine on piiratud olukordadega, kus tulevastel vanematel: (i) puudub võimalus saada geneetiliselt seotud last, kellel ei ole tõsist monogeenset haigust, kuna ükski nende embrüo ei oleks genoomi redigeerimise puudumisel geneetiliselt mõjutamata. või (ii) neil on äärmiselt kehvad valikud, kuna eeldatav mõjutamata embrüote osakaal oleks ebatavaliselt väike, milleks komisjon määratleb 25 protsenti või vähem, ning nad on proovinud vähemalt ühte implantatsioonieelse geneetilise testimise tsüklit edutult.

Soovitus 5: Enne mis tahes katset tuvastada rasedust embrüoga, mis on läbinud genoomi redigeerimise, peavad prekliinilised tõendid näitama, et pärilikku inimese genoomi redigeerimist (HHGE) saab läbi viia piisavalt suure tõhususe ja täpsusega, et see oleks kliiniliselt kasulik. HHGE mis tahes esmase kasutuse puhul peaksid prekliinilised tõendid ohutuse ja tõhususe kohta põhinema suure hulga muudetud inimembrüote uurimisel ning näitama, et protsessil on võime suure täpsusega genereerida ja valida sobival hulgal embrüoid, :

• omama kavandatud muudatusi ja sihtmärke mitte tegema muid muudatusi;
• puuduvad täiendavad variandid, mis on sisse viidud redigeerimisprotsessiga väljaspool sihtmärki – see tähendab, et uute genoomsete variantide koguarv ei tohiks oluliselt erineda võrreldavates töötlemata embrüodes leiduvast arvust;
• puuduvad tõendid toimetamisprotsessi käigus tekkinud mosaiiksuse kohta;
• on raseduse tuvastamiseks sobiva kliinilise astmega; ja
• mille aneuploidsuse määr ei ole kõrgem kui standardsete kunstliku viljastamise tehnoloogia protseduuride põhjal.

Soovitus 6: Kõik ettepanekud päriliku inimese genoomi redigeerimise esmaseks kliiniliseks kasutamiseks peaksid vastama 5. soovituses sätestatud prekliiniliste tõendite kriteeriumidele. Kliinilise kasutamise ettepanek peaks sisaldama ka plaane hinnata inimese embrüoid enne siirdamist, kasutades:

• arengu verstapostid kuni blastotsüsti staadiumini, mis on võrreldavad standardsete in vitro viljastamise tavadega; ja
• biopsia blastotsüsti staadiumis, mis näitab
  • kavandatud muudatuse olemasolu kõigis biopsiaga rakkudes ja
  • puuduvad tõendid tahtmatute muudatuste kohta sihtpunktis; ja puuduvad tõendid täiendavate variantide kohta, mis on redigeerimisprotsessi käigus kasutusele võetud sihtsaitidel.

Kui pärast ranget hindamist antakse embrüo siirdamiseks regulatiivne luba, on raseduse ajal jälgimine ja sellest tulenevate laste ja täiskasvanute pikaajaline jälgimine ülioluline.

Soovitus 7: Teadusuuringud peaksid jätkuma selliste meetodite väljatöötamiseks, mille abil toota kultiveeritud tüvirakkudest inimese funktsionaalsed sugurakud. Võimalus genereerida suurel hulgal selliseid tüvirakkudest pärinevaid sugurakke annaks tulevastele vanematele täiendava võimaluse vältida haiguse pärimist haigust põhjustava genotüübita embrüote tõhusa tootmise, testimise ja valiku kaudu. Selliste in vitro saadud sugurakkude kasutamine reproduktiivmeditsiinis tekitab aga selgeid meditsiinilisi, eetilisi ja ühiskondlikke probleeme, mida tuleb hoolikalt hinnata, ning sellised sugurakud ilma genoomi redigeerimiseta tuleks enne kasutamist kunstliku viljastamise tehnoloogias kasutamiseks heaks kiita. peetakse inimese päriliku genoomi redigeerimise kliiniliseks kasutamiseks.

Soovitus 8: Igas riigis, kus kaalutakse päriliku inimese genoomi redigeerimise (HHGE) kliinilist kasutamist, peaksid olema mehhanismid ja pädevad reguleerivad asutused, et tagada kõigi järgmiste tingimuste täitmine.

• HHGEga seotud tegevusi läbi viivad isikud ja nende järelevalveorganid peavad kinni inimõiguste, bioeetika ja globaalse juhtimise kehtestatud põhimõtetest;
• HHGE kliiniline rada hõlmab seotud tehnoloogiate (nt mitokondriaalse asendustehnika, implantatsioonieelse geneetilise testimise ja somaatilise genoomi redigeerimise) parimaid tavasid;
• otsuste tegemisel lähtutakse teadusuuringute edusammude ning HHGE ohutuse ja tõhususe sõltumatute rahvusvaheliste hindamiste tulemustest, mis näitavad, et tehnoloogiad on nii kaugele arenenud, et neid võiks kaaluda kliiniliseks kasutamiseks;
• Asjakohane asutus või protsess viib hoolikalt läbi HHGE kasutamise mis tahes taotluse teaduse ja eetika tulevase ülevaatuse, kusjuures otsused tehakse igal üksikjuhul eraldi;
• asjakohane asutus esitab HHGE kavandatavate taotluste kohta teate;
• heakskiidetud taotluste üksikasjad (sealhulgas geneetiline seisund, laboriprotseduurid, labor või kliinik, kus seda tehakse, ja riiklikud järelevalvet teostavad asutused) tehakse avalikult kättesaadavaks, kaitstes samal ajal perekondlikku identiteeti;
• üksikasjalikud protseduurid ja tulemused avaldatakse eelretsenseeritavates ajakirjades, et levitada valdkonda edendavaid teadmisi;
• jõustatakse üksikute uurijate ja laborite vastutustundliku teadusliku käitumise norme;
• teadlased ja arstid näitavad üles juhtpositsiooni, korraldades avatud rahvusvahelisi arutelusid ja osaledes neis asjakohaste teaduslike, kliiniliste, eetiliste ja ühiskondlike arengute tulemuste koordineerimise ja jagamise üle, mis mõjutavad HHGE ohutuse, tõhususe, pikaajalise järelevalve ja ühiskondliku vastuvõetavuse hindamist;
• HHGE kliinilise kasutamise tavajuhised, standardid ja eeskirjad luuakse ja võetakse vastu enne HHGE kliinilise kasutamise pakkumist; ja
• võetakse vastu teated kehtestatud juhistest kõrvalekaldumise kohta ja need vaadatakse läbi ning vajaduse korral rakendatakse sanktsioone.

Soovitus 9: Enne päriliku inimese genoomi redigeerimise (HHGE) kliinilist kasutamist tuleks luua rahvusvaheline teaduslik nõuandekomisjon (ISAP), millel on selged rollid ja vastutus. ISAP-l peaks olema mitmekesine, multidistsiplinaarne liikmeskond ning see peaks hõlmama sõltumatuid eksperte, kes suudavad hinnata teaduslikke tõendeid nii genoomi redigeerimise kui ka sellega seotud kunstliku viljastamise tehnoloogiate ohutuse ja tõhususe kohta.

ISAP peaks:

• esitama korrapäraselt uuendusi tehnoloogiate edusammude ja hinnangute kohta, millest HHGE sõltuks, ning soovitama edasisi teadusarendusi, mis on vajalikud tehniliste või translatsiooniliste verstapostide saavutamiseks;
• hinnata, kas eelkliinilised nõuded on täidetud mis tahes asjaolude puhul, mille puhul võib HHGE kliinilist kasutamist kaaluda;
• vaatab läbi HHGE mis tahes reguleeritud kasutuse kliiniliste tulemuste andmed ja annab nõu teaduslike ja kliiniliste riskide ning võimalike edasiste rakenduste võimalike eeliste kohta; ja
• andma 10. soovituses kirjeldatud rahvusvahelisele organile sisendit ja nõu mis tahes vastutustundliku tõlkeviisi kohta, samuti riiklike reguleerivate asutuste taotlusel.

Soovitus 10: päriliku inimese genoomi redigeerimise (HHGE) rakenduste jätkamiseks, mis lähevad kaugemale HHGE esialgsete kasutusklasside jaoks määratletud translatsiooniteekonnast, peaks asjakohaste ning mitmekülgsete teadmiste ja kogemustega rahvusvaheline organ hindama ja andma soovitusi kõigi kavandatavate uute kohta. kasutusklass. See rahvusvaheline organ peaks:

• määratleda selgelt iga kavandatav uus kasutusklass ja selle piirangud;
• võimaldama ja kutsuma kokku käimasolevaid läbipaistvaid arutelusid uue kasutusklassiga seotud ühiskondlike küsimuste üle;
• andma soovitusi selle kohta, kas oleks asjakohane ületada uue kasutusklassi lubamise künnis; ja
• pakkuda uuele kasutusklassile vastutustundlikku tõlketeed.

Soovitus 11: tuleks luua rahvusvaheline mehhanism, mille abil saab vastu võtta muresid seoses kehtestatud juhistest või soovitatavatest standarditest kõrvalekalduvate pärilike inimgenoomide muutmise uurimise või läbiviimisega, edastada need asjakohastele riiklikele ametiasutustele ja avalikustada.