Polaaruuringud näitavad uusi tõendeid globaalsete keskkonnamuutuste kohta

Multidistsiplinaarsed uuringud Rahvusvaheline polaaraasta (IPY) 2007–2008 annab uusi tõendeid globaalse soojenemise laialdase mõju kohta polaaraladel. Lumi ja jää vähenevad mõlemas polaarpiirkonnas, mõjutades nii inimeste elatist kui ka kohalikku taime- ja loomaelu Arktikas, aga ka ülemaailmset ookeani- ja atmosfääriringlust ning meretaset. Need on vaid mõned leiud, millest teatati täna avaldatud ajakirjas "State of Polar Research". Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU). Lisaks kliimamuutustest ülevaate andmisele on IPY aidanud meil mõista saasteainete transporti, liikide arengut ja tormide teket paljude teiste valdkondade hulgas.

GENEVA, Šveits – IPY laiaulatuslikud leiud tulenevad enam kui 160 heakskiidetud teadusprojektist, mis on kokku pandud enam kui 60 riigi teadlastelt. 2007. aasta märtsis käivitatud IPY hõlmab kaheaastast perioodi kuni 2009. aasta märtsini, et võimaldada vaatlusi mõlema polaarpiirkonna vahelduvatel aastaaegadel. WMO ja ICSU ühisprojekt IPY juhtis jõupingutusi Arktika ja Antarktika piirkondade paremaks jälgimiseks ja mõistmiseks. Rahvusvahelise rahastamise toetus kahe aasta jooksul on ligikaudu 1.2 miljardit USA dollarit.

"Rahvusvaheline polaaraasta 2007–2008 jõudis planeedi tuleviku ristteele," ütles WMO peasekretär Michel Jarraud. "Poolaaruuringute tulemusena saadud uued tõendid tugevdavad teaduslikku alust, millele me tulevasi meetmeid ehitame."

ICSU president Catherine Bréchignac lisab, et "IPY planeerimine seadis ambitsioonikad eesmärgid, mis on saavutatud ja isegi ületatud tänu tuhandete teadlaste väsimatutele pingutustele, entusiasmile ja kujutlusvõimele, kes töötasid koos õpetajate, kunstnike ja paljude teiste kaastöötajatega. .”

IPY on andnud polaaruuringutele kriitilise tõuke ajal, mil globaalne keskkond muutub kiiremini kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Nüüd on selge, et Gröönimaa ja Antarktika jääkilbid kaotavad massi, mis aitab kaasa merepinna tõusule. Antarktika soojenemine on palju laialdasemalt levinud, kui arvati enne IPY-d, ja nüüd näib, et Gröönimaalt jää kadumine suureneb.

Teadlased leidsid ka, et 2007. ja 2008. aasta suvel vähenes Arktikas aastaringse merejää minimaalne ulatus madalaimale tasemele pärast satelliitide registreerimist 30 aastat tagasi. IPY ekspeditsioonid registreerisid ka Arktikas enneolematu merejää triivimise. Globaalse soojenemise tõttu muutusid Arktika taimestiku liigid ja ulatus, mõjutades loomade karjatamist ja jahti.

Teised tõendid globaalse soojenemise kohta pärinevad IPY uurimislaevadelt, mis on kinnitanud lõunaookeani globaalsest keskmisest kõrgemat soojenemist. Põhjavee värskendamine Antarktika lähedal on kooskõlas Antarktika jää sulamise suurenemisega ja võib mõjutada ookeanide ringlust. Seega mõjutab globaalne soojenemine Antarktikat varem tuvastamata viisil.

IPY uuringud on tuvastanud ka suured süsinikukogumid, mis on igikeltsa metaanina talletatud. Igikeltsa sulamine ähvardab destabiliseerida säilitatud metaani – kasvuhoonegaasi – ja saata selle atmosfääri. Tõepoolest, IPY teadlased piki Siberi rannikut täheldasid ookeanisetetest märkimisväärseid metaaniheitmeid.

Bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas on Lõuna-Ookeani uuringud avastanud märkimisväärselt rikkaliku, värvika ja keeruka elustiku. Mõned liigid rändavad vastusena globaalsele soojenemisele pooluse poole. Teised IPY uuringud näitavad huvitavaid evolutsioonilisi suundumusi, nagu paljud praegused süvamere kaheksajalad, mis on pärit tavalistest esivanemaliikidest, mis endiselt säilivad Lõuna-ookeanis.

IPY on andnud ka atmosfääriuuringutele uue ülevaate. Teadlased on avastanud, et Põhja-Atlandi tormid on polaaralade peamised soojuse ja niiskuse allikad. Nende mehhanismide mõistmine parandab tormide tee ja intensiivsuse prognoose. Osooniaugu uuringud on saanud kasu ka IPY uuringutest, tuvastades uusi seoseid Antarktika kohal asuva osoonikontsentratsiooni ning tuule- ja tormitingimuste vahel Lõuna-Ookeani kohal. See teave parandab kliima ja osoonikihi kahanemise prognoose.

IPY projektides osalesid paljud Arktika elanikud, sealhulgas põlisrahvaste kogukonnad. Rohkem kui 30 neist projektidest käsitlesid Arktika sotsiaal- ja humanitaarteaduslikke küsimusi, sealhulgas toiduga kindlustatust, reostust ja muid terviseprobleeme, ning toovad uut arusaama nende pakiliste väljakutsete lahendamisest. "IPY on olnud katalüsaatoriks kogukonna seirevõrkude arendamiseks ja tugevdamiseks kogu põhjaosas," ütles IPY rahvusvahelise programmibüroo direktor David Carlson. "Need võrgustikud stimuleerivad teabevoogu kogukondade vahel ja edasi-tagasi teadusest kogukondadesse."

IPY jätab oma pärandiks täiustatud vaatlusvõime, tugevamad sidemed valdkondade ja kogukondade vahel ning energilise uue põlvkonna polaaruurijaid. "IPY alustatud töö peab jätkuma," ütles hr Jarraud. "Rahvusvaheliselt koordineeritud polaaraladega seotud tegevust on vaja ka järgmistel aastakümnetel," ütles ta. Pr Bréchignac nõustub: "See IPY on veelgi tugevdanud ICSU ja WMO suhteid polaaruuringute koordineerimisel ning me peame jätkama teadusringkondade abistamist nende püüdlustes mõista ja ennustada polaarmuutusi ja selle globaalseid ilminguid praegusel kriitilisel ajal."

Kliimamuutustest tulenevad suurenenud ohud muudavad polaaruuringud eriliseks prioriteediks. Dokumendis "Poolaaruuringute olukord" ei kirjeldata mitte ainult mõningaid IPY ajal tehtud silmatorkavaid avastusi, vaid selles soovitatakse ka prioriteete tulevaste meetmete jaoks, et tagada ühiskonna kõige parem teavitamine käimasolevatest polaarmuutustest ning selle tõenäolisest edasisest arengust ja globaalsetest mõjudest. 2010. aasta juunis toimub Oslos suur IPY teaduskonverents.

IPY kohta lisateabe saamiseks, sealhulgas polaaruuringute seisu aruande saamiseks külastage IPY veebisait.

Šveitsis Genfis Palais des Nationsi näitusel 16. veebruarist 23. märtsini 2009 Arktika piirkonnas töötavate teadlaste fotode jaoks palun palun kliki siia.







VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

Otse sisu juurde