Vaata salvestust:
COVID-19 pandeemia on toonud kaasa ebavõrdsed reageeringud ja ebavõrdsed mõjud riikides ja kogu maailmas. Teadus on viiruse kohta palju avastanud ning teinud erakordseid ja enneolematuid edusamme vaktsiinide ja ravi väljatöötamisel, kuid pandeemia arenedes on endiselt suur ebakindlus.
2021. aastal korraldas Rahvusvaheline Teadusnõukogu koos ÜRO katastroofiriski vähendamise büroo ja World Health Organization vaatlejatena käivitas COVID-19 tulemuste stsenaariumide algatuse – projekti, mille eesmärk on visandada pandeemia kõige usutavamad tulemused järgmise 3–5 aasta jooksul, mõista selle võimalikku mõju ülemaailmsele tervisele, ebavõrdsusele ja majandusele ning visandada, kuidas optimistlik ja ülemaailmse kogukonna jaoks võib pandeemia õiglane lõpp saavutada. Artiklis Lancet leiab, et:
Edasine ei sõltu mitte ainult viiruse käimasolevast arengust, vaid ka kodanike käitumisest, valitsuste otsustest, arstiteaduse edusammudest ja sellest, mil määral suudab rahvusvaheline üldsus oma jõupingutustes võita viirus.
Kogu pandeemia ajal on paljud poliitikud rääkinud COVID-19 poliitika rakendamisel teaduse järgimise tähtsusest. Siiski on mõnikord valitsuse poliitika ja kiiresti arenevate teaduslike tõendite vahel olnud lahknevus.
Sellel HLPF-i kõrvalüritusel arutasid teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna esindajad:
1. Mida on pandeemia ülemaailmsele kogukonnale seni poliitika kujundamise kohta õpetanud? Mis läks hästi? Mis ei läinud hästi? Milliseid uusi poliitikaid on vaja pandeemia pikaajaliste negatiivsete tagajärgede minimeerimiseks?
2. Mida peavad teadlased tegema, et tõendeid paremini mõistetaks ja poliitikakujundajad neid arvesse võtaksid?
3. Mida peavad poliitikakujundajad tegema, et tõenditel põhinevat otsuste tegemist praktikas rakendada?
4. Kuidas saaks kodanikuühiskonda paremini poliitikate väljatöötamisse kaasata?
Panelistid
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri eriesindaja katastroofiriski vähendamise alal ja Šveitsis Genfis asuva ÜRO katastroofiriski vähendamise büroo juht.
Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli direktor ning Handa ülemaailmse tervise professor
Ceresi direktor (Kölni eetika-, õiguste-, majandus- ja tervishoiu sotsiaalteaduste keskus)
CONICETi vanemteadur (Argentiina Consejo Nacional de Investigaciones Científicas y Técnicas)
Fundação Getulio Vargase (FGV) rakendusmatemaatika kooli (EMAp) täisprofessor, Fundação Oswaldo Cruzi (FIOCRUZ) korraline professor (pensionil) ja Rio de Janeiro Riikliku Ülikooli (UERJ) dotsent
Lisateave COVID-19 stsenaariumide projekt.
Samuti võite olla huvitatud:
2021. aasta kõrgetasemeline poliitiline foorum
"Jätkusuutlik ja vastupidav taastumine COVID-19 pandeemiast, mis edendab säästva arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet"
Vastavad lugemismaterjalid
- Rääkige mulle lugu – miks peab kliimamuutustega suhtlemine hõlmama meie lapselikku uudishimu
- Kliimamuutuste vastu võitlemine COVID-19 kiireloomulisusega – ISC patroon, Mary Robinson ja ISC president Daya Reddy
- COVID-19 kriisist tuleb võimalus riske ümber mõelda – ISC tegevjuht Heide Hackmann ja UNDRRi peasekretär Mami Mizutori
- Sendai Framework katastroofiohu vähendamise
- Ohu määratluse ja klassifikatsiooni ülevaade
- Bioloogilised ohud ja riskide hindamine
- Sõnadest tegudeks juhend: inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilised ohud
- Tegevusülevaade: soo ja katastroofiriski vähendamine COVID-19 kontekstis Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas
- Ülevaade COVID-19 katastroofiriski juhtimisest Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas
- Tsunami evakueerimine COVID-19 ajal: juhend kooliadministraatoritele