Belgia, Belgia Kuninglikud Teaduste ja Kunstide Akadeemiad (RASAB)

Belgia Kuninglikud Teaduste ja Kunstide Akadeemiad on olnud liige alates 1919. aastast.

Belgia on ISC liige oma kahe asjakohase akadeemia kaudu, nimelt:

Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique (ARB)
See institutsioon, mis asutati 12. jaanuaril 1769 nime all "Société littéraire de Bruxelles", muudeti keisrinna Marie-Thérèse'i poolt 16. detsembril 1772 akadeemiaks. 1. detsembril 1845 andis kuningas Leopold I akadeemiale uue põhikirja ja põhimääruse; nad juhivad seda tänapäevalgi.

Akadeemia, kuhu kuulub 90 liiget, 60 korrespondenti ja 150 kaastöötajat (välisliikmeid), on jagatud kolme klassi: teadused, kiri ning moraali- ja poliitikateadused ning kaunid kunstid. Igas klassis on 30 liiget, 20 korrespondenti ja 50 kaastöötajat.

Belgia Kuninglik Flaami Teaduse ja Kunstide Akadeemia (KVAB)
See asutus asutati 16. märtsi 1938. aasta kuningliku dekreediga; uuele põhikirjale ja uuele nimele kirjutas alla Tema Majesteet kuningas Albert II (kuninglik dekreet 2. detsembrist 1998). Sellel on sama struktuur nagu Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique (ARB), kuid igal klassil on ainult 10 vastavat liiget, lisaks 30 liiget ja 50 välisliiget. Tema Majesteet kuningas Albert II on mõlema akadeemia patroon.

ARB ja KVAB kaasrahastavad erinevaid komisjone ja tegevusi, sh ISC ja tema sidusorganitega seotud riiklikke komiteesid.

Nende tegevuste koordineerimiseks on loodud katusorganisatsioon, kuhu kõik ISC Liiduga seotud kirjad ja teave tuleks adresseerida: Belgia Kuninglikud Teaduste ja Kunstide Akadeemiad (RASAB).

Akadeemiate edendatavatest muudest tegevustest tuleb mainida järgmisi ühisalgatusi: Kuninglik Ajalookomisjon, Kuninglik Dialektoloogia ja Toponüümia Komisjon ning Belgia Kuninglik Rakendusteaduste Akadeemia (BACAS), mis on liige. Euro-CASE ja CAETS. Akadeemiad avaldavad ka rahvuslikku biograafiat – igaüks oma keeles ja on Rahvusvahelise Akadeemilise Liidu (IAU) liikmed, mille halduskoht on olnud ARB-s alates 1919. aastast.

Mõlemal akadeemial on lisaks oma spetsiifilised tegevused. Nad nõustavad föderaal- ja (vastavaid) kogukonna valitsusi teaduse, humanitaarteaduste ja kaunite kunstidega seotud küsimustes ning avaldavad sageli nendes küsimustes arvamusavaldusi. Nad on Belgia ja välismaiste teadlaste ja kunstnike koostöökeskused ning hoiavad tihedaid kontakte oma Belgia ja välismaiste kolleegidega. Akadeemiad korraldavad ühiselt või eraldi sümpoosione, mis on pühendatud teaduslikule, kirjanduslikule, filosoofilisele ja muule sarnasele teemale, ning teadusliku või kunstilise iseloomuga näitusi. Nad annavad välja eripreemiaid iga-aastaste konkursside, sihtasutuste preemiate ja toetuste alusel ning neil on oma väljaanded (aastaraamat, klasside bülletäänid ja tehingud, teaduslike väitekirjade kogumikud).

ARB haldab Belgia kunstnike keskfondi, Arthur Mergelyncki fondi, J. ja Y. Ochs-Lefebvre'i fondi, Jean-Marie Delwarti fondi ning on moodustanud mitmeid oma komiteesid, nt ühe inimõiguste komitee. Sellel on kontaktid paljude sõsarakadeemiatega, näiteks Institut de France, Academia Romana, Poola ja Israeli Akadeemiad ning Académie Européenne des Sciences, des Arts et des Lettres.

KVAB-l on ka oma komisjonid, nt õigusajaloo, majandusajaloo, klassikauuringute, merendusajaloo, humanismi komisjonid Hollandis. Inimõigused. See asutas 1993. aastal Euroopa Kultuurikeskuse, mis korraldab kollokviume ja loenguid. Tal on teaduskoostöö erisuhe Amsterdami, Bukaresti, Budapesti, Cracau, Pariisi, Praha, Viini ja Varssavi akadeemiatega ning tal on operatiivülesanded ALLEAs ja EASACis.


Otse sisu juurde