Registreeri

Rahvusvaheline Geograafialiit (IGU)

IGU on liige alates 1923. aastast.

Rahvusvaheline Geograafialiit (IGU) edendab geograafiliste probleemide uurimist; algatab ja koordineerib rahvusvahelist koostööd eeldavaid geograafilisi uuringuid; soodustab teaduslikku arutelu ja publitseerimist; näeb ette geograafide osalemise asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide töös; hõlbustab geograafiliste andmete ja dokumentatsiooni kogumist ja levitamist oma liikmesriikides ja nende vahel; edendab IGU eesmärkidega seotud rahvusvahelisi geograafilisi kongresse, piirkondlikke konverentse ja erialasümpoosione; ja osaleb mis tahes muus sobivas rahvusvahelises koostöövormis, mis edendab geograafia õppimist ja rakendamist. Esimene rahvusvaheline geograafiakongress peeti Antwerpenis 1871. aastal. Järgnevate koosolekute tulemusel asutati alaline organisatsioon 1922. aastal. IGU töökeelteks on inglise ja prantsuse keel.

Kongressid toimuvad tavaliselt iga nelja aasta tagant. Viimane oli 2000. aastal Soulis. Tulevased kongressid on kavas Glasgows (2004) ja Tunises (2008). Hiljuti toimusid piirkondlikud konverentsid Lissabonis (1998) ja Durbanis (2000); tulevased konverentsid on kavas Cairnsis (2006) ja Tel Avivis (2010). Liikmesriikide poolt määratud delegaatide peaassamblee on IGU kõrgeim organ. Üldkogu valib iga nelja aasta järel täitevkomitee. Uurimistööd viivad läbi IGU 32 komisjoni ja kaks töökonda, mis igal aastal sponsoreerivad 40–50 koosolekut ja sümpoosionit kogu maailmas.

Rahvusvaheline Geograafialiit ühineb Rahvusvahelise Teadusnõukogu (ICSU) ja Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Nõukoguga (ISSC), mida ta tunnustab rahvusvahelise teaduskorralduse koordineerivate organitena. 2002. aasta lõpus oli IGU-l 94 liikmesriiki või territooriumi, sealhulgas 6 assotsieerunud liiget ja 24 vaatlejastaatusega liiget. IGU sekretariaati haldab selle peasekretär, kes praegu asub Washingtonis. Koostöös Rooma linna ja Itaalia geograafiaühinguga haldab IGU ka Roomas asuvat Villa Celimontana-Home of Geography.


Otse sisu juurde