Nõuandev märkus
Uuringud on näidanud, et liikuvus on eduka pikaajalise karjääri edendamise oluline komponent – eriti naiste puhul. Rahvusvahelistumist ja teadlaste ülemaailmset koostööd soodustab mobiilsus. ICSU põhikiri 5 teaduse universaalsuse põhimõtte kohta kohustab ICSU-d ja selle liikmeid tagama teadlastele liikumis-, ühinemis-, väljendus- ja suhtlemisvabaduse ning edendama õiglast ja mittediskrimineerivat juurdepääsu teadusele. Üks liikumisvabaduse toetamise väljakutseid ja õiglane juurdepääs teadusele on ahistamine, eriti soopõhine ahistamine teaduslikul töökohal, olgu see siis labor
või väliuuringute sait. Teaduslik välitöö ning teadusuuringud ja stipendiumid, mis lähevad kaugemale tavapärasest reguleeritud töökoha tavadest, on eriti tundlikud valdkonnad ja on ICSU jaoks muret tekitavad.
Takistused ja väljakutsed
Soopõhine ahistamine, nii ilmne kui ka peen, on naiste ja mõnikord ka meeste diskrimineerimise oluline vorm. See ahistamine hõlmab nii juhendajate või kaaslaste kui ka teiste väliuuringute käigus kokku puutunud isikute tegevust. See loob takistuse liikuvusele ja teaduslikele võrgustikele ning on vastuolus teaduse universaalsuse põhimõttega. Soolise ahistamise potentsiaal sotsiaalsete hierarhiate või sõltuvuste kontekstis akadeemilises keskkonnas sunnib akadeemilistel või uurimisasutustel erilise vastutuse kehtestama selged standardid ning üksikute teadlaste ja õpetlaste ülesandeks kaitsta end igasuguse soopõhise ahistamise eest. Nagu märgitud, ohustab soopõhine ahistamine eelkõige naisi. See võib piirata nende liikuvust ja aidata kaasa naiste hästi dokumenteeritud alaesindatusele kõrgemate karjääriteadlaste ning teaduse ja tööstuse juhtide seas. Kui neid probleeme ei käsitleta järjepidevalt ja piisavalt, mõjutavad need teaduslikku ettevõtet negatiivselt. Need võivad kahjustada teadlaskonna terviklikkust, praktikute vahelisi suhteid ja ohvrite pühendumust teadusuuringutele ja stipendiumitele.
Selle võrdse juurdepääsu väljakutsega tegelemine nõuab järjepidevaid strateegiaid:
1. Dokumentatsioon
Süstemaatilised andmed soolise ahistamise esinemissageduse ja levimuse kohta teadus- ja teadustöötajate seas üldiselt ning eriti välitöödes puuduvad. Seetõttu julgustatakse ICSU liikmeid, kõrgharidus- ja teadusasutusi ning valitsusväliseid organisatsioone koguma asjakohaseid andmeid ja mõõdikuid väliuuringutega tegelevate teadlaste ahistamise kohta. Nende andmete analüüs ja tõlgendamine peaks olema väljaannete, teaduslike koosolekute ja nõuandeorganite teema.
2. Eeskirjad ja protseduurid
Olemasolev kohalik või riiklik ahistamispoliitika ning ülikoolide ja muude teadusorganisatsioonide tegevusjuhendid peavad piisavalt hõlmama väliuuringuid ja rahvusvahelisi teaduskülastusi. Eelkõige peaksid eeskirjad või tegevusjuhendid sisaldama avaldust selle kohta, et organisatsiooni teaduskülastajad kuuluvad sellise juhendi alla ja neid tuleks ametisse nimetamise või värbamise käigus teavitada.
Rahastavatel asutustel soovitatakse tagada selliste tavade järgimine organisatsiooni tasandil kõigi nende toetatavate teadus- või stipendiumitegevuste puhul. ICSU liikmeid julgustatakse edendama poliitikat ja protseduure ahistamise käsitlemiseks nendes rahvusvahelistes kontekstides.
Need hõlmavad tavaliselt järgmist:
- Koolituse pakkumine kõigile teadlaskonna liikmetele ahistamise mitmesuguste vormide, nende tuvastamise ja nendega toimetuleku kohta;
- Teadus- ja teadusorganisatsioonide jõulise avalduse väljatöötamine, et igasugune ahistamine on vastuvõetamatu;
- Kergesti juurdepääsetavate, läbipaistvate ja konfidentsiaalsete aruandlusmehhanismide väljatöötamine, mida väliteadlased saavad igas olukorras hõlpsasti kasutada. Need võivad olla ombudsman, veebiressurss või muud kriisisekkumise ressursid;
- Selgete ja hästi dokumenteeritud protsesside rakendamine tagamaks, et teatatud ahistamine vaadatakse läbi ja sellega tegeletakse tõhusalt;
- Selgelt sõnastatud sanktsioonide kehtestamine nende vastu, kes ahistavad, olgu need organisatsiooniliikmed, külalisteadlased, väliuurijad või praktikandid või teised; ja
- Teiste organisatsioonide toetamine ahistamisprobleemidega tegelemisel.
Ahistamine, eriti väli-uurijate või külalisteadlaste poolt, on nuhtlus, mis tuleb teadusmaastikult eemaldada.
Seda on võimalik saavutada kooskõlastatud tegevusega ja see toob kaasa parema töökeskkonna, suurema soolise võrdõiguslikkuse ja mõõdetavalt paremad tulemused teaduse praktikas.