kokkuvõte
ICSU-UNESCO-UNU ad hoc rühma aruanne.
Millennium Ecosystem Assessment (MA) kutsus välja ÜRO peasekretär Kofi Annan 2000. aastal. 2001. aastal algatatud MA eesmärk oli hinnata ökosüsteemi muutuste tagajärgi inimeste heaolule ja tegevuse teaduslikku alust. vaja, et tõhustada nende süsteemide säilitamist ja säästvat kasutamist ning nende panust inimeste heaolusse. MA on kaasanud rohkem kui 1360 eksperdi tööd üle maailma. Nende leiud, mis sisalduvad viies tehnilises köites ja kuues sünteesaruandes, annavad tipptasemel teadusliku hinnangu maailma ökosüsteemide seisundile ja suundumustele ning nende poolt pakutavatele teenustele (nagu puhas vesi, toit, metsasaadused, üleujutuste ohjamine ja loodusvarad) ning ökosüsteemide säästva kasutamise taastamise, säilitamise või tõhustamise võimalused.
MA järelduste lõpptulemus seisnes selles, et inimtegevused kahandavad Maa looduskapitali, tekitades keskkonnale nii suurt pinget, et planeedi ökosüsteemide võimet tulevasi põlvkondi ülal pidada ei saa enam iseenesestmõistetavaks pidada. Samas näitab hinnang, et asjakohaste meetmetega on järgmise 50 aasta jooksul võimalik paljude ökosüsteemiteenuste halvenemist tagasi pöörata, kuid vajalikud muudatused poliitikas ja praktikas on olulised ega ole praegu käimas.
ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) algatas ülemaailmse keskkonnafondi (GEF) protseduuride osana MA sõltumatu hindamise, mis viidi lõpule 2006. aasta septembris. Lisaks sellele algatas Ühendkuningriigi alamkoja keskkonnaauditi komitee. Ettevõte tegi MA hindamise ja avaldas selle tulemused 2007. aastal. Mõlemad hinnangud teatasid, et MA tehniline eesmärk hinnata ökosüsteemide võimet toetada inimeste heaolu osutus nii uuenduslikuks kui ka kaugeleulatuvaks. Seega tunnustatakse laialdaselt, et MA rõhuasetus ökosüsteemi teenustele ja nende tähtsusele inimeste heaolule on andnud olulise panuse bioloogilise mitmekesisuse säilitamise sidumisse vaesuse leevendamisega.
Kuid hinnangutes jõuti ka järeldusele, et seni on vähe tõendeid selle kohta, et korraldusasutusel on olnud märkimisväärne otsene mõju poliitika kujundamisele ja otsuste tegemisele, eriti arengumaades. Lisaks ei suutnud MA teatud valdkondades saavutada loodetud sünteesi, kuna puudusid teaduslikud teadmised.
MA peamised sponsorid, sealhulgas ICSU, UNESCO ja UNU, tuvastasid vajaduse koordineeritud lähenemisviisi järele MA tulemuste edasiviimisel, et maksimeerida selle mõju teadus- ja poliitikaringkondadele. Juhtimise järelevalve nõuanderühm koostas strateegia, mille eesmärk oli suunata koordineeritult ja sidusalt MA järelkontrolli protsessis osalevate organisatsioonide järeltegevusi, et maksimeerida selle mõju. Selle strateegia osana pakkusid ICSU, UNESCO ja UNU oma abi tugevdada ökosüsteemi muutuste ja inimeste heaolu alaste teadmistebaasi, tuvastades need lüngad teaduslikus arusaamas, mis olid MA tegevust negatiivselt mõjutanud. Sponsorid loodavad, et stimuleeritakse uusi teadusuuringuid, et bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemi teenuste ja inimeste heaolu uue teadusliku hindamise käigus saaks bioloogiliste ja sotsiaalsete süsteemide vaheliste liideste uurimise kaudu luua palju kindlama aluse.
Käesolevas aruandes tuuakse välja lüngad teaduslikes teadmistes, mille tuvastas ICSU, UNESCO ja UNU määratud ekspertide rühm. Tuvastatud uurimislüngad on seotud sellega, kuidas inimesed ökosüsteeme ja nende teenuseid mõjutavad. Seda uurimisvaldkonda on tehtud juba pikka aega, kuid seda tuleks täiendada uuringutega, et uurida veelgi bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vahelisi seoseid.
See, kuidas muutused ökosüsteemides ja nende teenustes inimeste heaolu mõjutavad, on uus uurimisvaldkond ja palju tuleb veel ära teha. See hõlmab paremaid meetodeid ökosüsteemiteenuste majanduslikuks hindamiseks. Samuti on oluline paremini mõista, kuidas erinevad ökosüsteemiteenused on omavahel seotud ja üksteist mõjutavad.
Vaesus on ülemaailmse kogukonna jaoks ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel kesksel kohal. Kuigi me teame, et vaesust võivad süvendada ökosüsteemides ja nende teenustes toimuvad muutused, puudub piisav arusaam sellest, mis on inimeste heaolu ja vaesus ning kuidas see on seotud ökosüsteemi teenustega. Oluline on parandada ennustamisvõimet, näiteks modelleerimise kaudu, hinnata ökosüsteemi muutuste otseseid ja kaudseid tegureid ning selgitada veelgi mittelineaarseid ja järske muutusi. Aruandes käsitletakse ka seda, kuidas inimtegevused võivad muutusi positiivselt mõjutada, sealhulgas vajadust piisava juhtimise järele asjakohaste institutsioonide ja partnerluste kaudu.
Rahvusvaheliste võrdlevate uuringute ja hindamiste läbiviimiseks on vaja peamiste muutujate seiret, et aja jooksul toimuvaid muutusi saaks dokumenteerida. Aruandes käsitletakse andmevajadusi ja rõhutatakse nii looduslike kui ka sotsiaalmajanduslike muutujate jälgimise tähtsust. Kuigi on olemas palju rahvusvahelisi jõupingutusi, nagu globaalne maavaatlussüsteemide süsteem (GEOSS), tehakse vähe jõupingutusi geograafiliselt viidatud sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ning globaalsesse seiresse tuleb lisada ka uus ökosüsteemiteenuseid kirjeldav muutujate kogum. süsteemid.
On oluline, et töötataks välja mehhanismid, mis tagavad teaduse tegevuskava väljatöötamise osalusel, kaasates asjaomaseid sidusrühmi, ning dialoogiplatvormide olemasolu, et teaduslikud teadmised saaksid olla aluseks otsuste tegemisel ja poliitika kujundamisel.
Aruandes tehakse ettepanek töötada välja uus 10-aastane uurimisprogramm – Inimesed, ökosüsteemid ja heaolu (HEW), mille eesmärk on edendada koordineeritud teadusuuringuid, et mõista inimeste ja ökosüsteemide vahelist dünaamilist suhet. Piirkondlik fookus on mõne uurimispaigaga, kus multidistsiplinaarsed teadlaste meeskonnad viivad läbi ühise protokolli juhinduvaid teadusuuringuid MA kontseptuaalse raamistiku kontekstis. Globaalses mastaabis keskendutakse ökosüsteemiteenuste muutuste globaalsetele teguritele ja selliste muutuste mõjudele mitmel tasandil, ühendades globaalse ja kohaliku/regionaalse skaalaga. See töö tuleks läbi viia koostöös teiste partneritega, nagu globaalsete muutuste uurimisprogrammid ja Maa süsteemi teaduse partnerlus (ESSP). UNESCO inimese ja biosfääri kaitsealad ning rahvusvahelised pikaajaliste ökoloogiliste uuringute saidid võiksid pakkuda selleks ettevõtmiseks sobivaid uurimiskohti.
Aruande läbiv punane niit on vajadus tugevdatud koostöö järele loodus- ja sotsiaalteadlaste vahel, kaasates ka tervise- ja tehnoloogiavaldkonnad. Seega peab uus algatus tagama noorte teadlaste põlvkonna jõudmise, et veenda neid MA tuvastatud oluliste probleemidega tegelemise tähtsuses.