Nõuandev märkus
Osalejaid julgustati loovalt mõtlema ja avalikult vahetama ideid, mida individuaalselt ei omistataks. Alguses tõdeti, et on valdkondi, kus akadeemiliste ringkondade partnerlused juba toimivad hästi – ja millest saab õppida –, kuid on palju muid valdkondi, milles suhteid tuleb parandada. Keskenduti viimasele, globaalse jätkusuutlikkuse suurte väljakutsete laiemas kontekstis. Arutelu oli mitmekülgne ja rikkalik ning keset ülemaailmset majanduskriisi, tekkis tugev tunne, et status quo on vastuvõetamatu ning vajadus arendada tugevamaid ja produktiivsemaid suhteid akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel on üha pakilisem. .
Sigtuna kohtumise korraldas Teaduse vabaduse ja vastutuse komitee (CFRS), mis on Rahvusvahelise Teadusnõukogu poliitikakomitee, koostöös Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ja Rootsi Kuningliku Tehnikaakadeemiaga. Koosoleku aruanne on saadaval ICSU veebisaidil. Järgnev lühike avaldus on mõne olulisema panuse ja järelduste kokkuvõte. Kuigi selles nõuandes esile tõstetud küsimused peegeldavad koosolekul osalenud isikute üksmeelt, vastutab CFRS ainuisikuliselt selle sisu eest.
Akadeemiliste ringkondade ja tööstuse suhted ühiskondlikus kontekstis
Nii akadeemilised ringkonnad kui ka tööstus on integreeritud ühiskonna laiemasse konteksti ja sõltuvad sellest. Akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahelise partnerluse eesmärke, stiimuleid ja väljakutseid saab õigesti kaaluda ainult ühiskonna kui terviku vajadusi ja soove silmas pidades. Samal ajal on oluline mõista, et selliste partnerluste elluviimise tingimused võivad riigiti olla väga erinevad ning erinevad teadusvaldkonnad sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas majanduslikest, kultuurilistest, ajaloolistest ja hariduslikest teguritest.
Akadeemiliste ringkondade ja tööstuse traditsioonilised rollid hariduses, koolituses, teadmiste loomises, innovatsioonis ja turu jaoks tootmises on 21. sajandil vähemalt sama olulised kui varem. Nende rollide tugevdamine tõhusa partnerluse kaudu on väärt ja oluline eesmärk. Samal ajal on tungiv vajadus tegeleda ülemaailmsete suurte väljakutsetega, mis ohustavad ühiskondade ja kogu planeedi tulevikku. Akadeemilised ringkonnad ja tööstus peavad koostöös teiste ühiskonnasektoritega välja töötama lahendusi toidu-, vee- ja energiajulgeoleku, samuti vaesuse leevendamise ja tervishoiu võrdsuse tagamiseks. Nende väljakutsetega toimetulemiseks on äsja areneva rohelise kasvu paradigma raames vaja uusi strateegilisi partnerlusi avaliku sektori teaduse ja erasektori ettevõtete vahel.
Samal ajal ei tohiks alahinnata jõupingutusi, mis on vajalikud tõhusate akadeemiliste ringkondade ja tööstuse partnerluste loomiseks, mis tegelevad kõige pakilisemate ühiskondlike vajadustega. Erineva eduga on katsetatud palju erinevaid skeeme akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahelise suhtluse edendamiseks. Mõnel juhul on need õnnestunud hästi, mõnel juhul vähem edukad. Pole olemas ühte lihtsat mudelit, mida saaks rakendada kõikides olukordades kõikides riikides. Sellegipoolest on mitmeid ühiseid tegureid, mille õige läbimõtlemine ja käsitlemine aitavad vältida arusaamatusi ja lõkse.
Vastastikuse mõistmise loomine
Iga tõhus partnerlus põhineb ühiste ja lahknevate huvide mõistmisel ja austamisel. Millised on vastavalt akadeemiliste ja äritegevuses osalejate motivatsioonid ja stiimulid? Millised on nende ootused ja kus on tõenäoline vastastikune kasu?
Akadeemilise ringkonna vaatenurgast on partnerlusel tööstusega mitmeid ilmseid vaatamisväärsusi, sealhulgas:
- Tagada, et teadmised muudetakse toodeteks ja kasuks ühiskonnale laiemalt;
- Probleemide ja ideede tuvastamine huvitavate ja rahastatavate uurimiskavade väljatöötamiseks;
- Juurdepääsu pakkumine nii rahalistele kui tehnoloogilistele ressurssidele;
Akadeemiliste teadusuuringute legitiimsuse laenamine ja sellega seotud toetus poliitikakujundajatelt ja ühiskonnalt.
Teisest küljest vaadatuna hindab tööstus akadeemilist ringkonda:
- Teadlike ja asjatundlike inimeste koolitamine;
- Pikaajaliste sõltumatute uuringute ja avalikult juurdepääsetavate avalike hüvede läbiviimine;
- Uudsete ja huvitavate ideede loomine, mida saab ära kasutada;
- Tipptasemel teadmiste arendamine konkreetsete probleemide lahendamiseks;
- integreeritud globaalse vaatenurga olemasolu;
- Olla usaldusväärne tegija ühiskonna kui terviku teenistuses.
Sellest järeldub loogiliselt, et partnerlussuhetel, mis on loodud nende omaduste ärakasutamiseks ja/või tugevdamiseks, on palju suurem eduvõimalus kui neil, mis neid ignoreerivad või ohustavad.
Põhiprintsiibid ja sammud tõhusaks partnerluseks
Tunnistades, et akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel on erinevad ühised väärtused ja tavad, pakub teaduse universaalsuse (vabaduse ja vastutuse) põhimõte laia normatiivse raamistiku, milles saab arvestada akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahelist partnerlust:
Teaduse universaalsuse (vabaduse ja vastutuse) põhimõte: teaduse vaba ja vastutustundlik praktika on teaduse arengu ning inimeste ja keskkonna heaolu jaoks ülioluline. Selline praktika nõuab kõigis oma aspektides teadlaste liikumis-, ühinemis-, väljendus- ja suhtlemisvabadust, samuti võrdset juurdepääsu andmetele, teabele ja muudele uurimisressurssidele. See nõuab kõikidel tasanditel vastutust teadusliku töö aususe, austuse, aususe, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse teostamise ja sellest teavitamise eest, tunnistades selle eeliseid ja võimalikke kahjusid.
Kombineerides universaalsuse printsiipi arvestamist akadeemiliste ringkondade ja tööstuse erinevate vaatenurkade ja kogemustega, saab ekstrapoleerida viis peamist põhimõtet või küsimust, mida tuleb ülemaailmsete ühiskondlike probleemide lahendamiseks tõhusate partnerluste loomisel arvesse võtta:
- Mõlemad partnerid on kohustatud edendama suhteid, mis põhinevad vastastikusel mõistmisel ja usaldusel ning mis toimivad läbipaistvuse ja vastutuse ülimuslike põhimõtete alusel;
- Akadeemilised partnerid peaksid austama tööstuse äriõigusi ja rolli, samas kui tööstuspartnerid peaksid austama akadeemiliste ringkondade kohustust avalikult suhelda ja õigeaegselt avaldada. Sellega seoses tuleks varakult käsitleda intellektuaalomandit, autoriõigust ja autorsust käsitlevaid õiguslikke korraldusi;
- Lisaks ärilistele või akadeemilistele huvidele on mõlemal partneril kohustus tagada, et ühiskonnale olulistest küsimustest, olgu need kasulikud või kahjulikud, edastataks õigeaegselt avalikult ja ausalt;
- Nii akadeemilised ringkonnad kui ka tööstus peaksid võtma oma sotsiaalsed kohustused ning integreerima oma ühistesse tegevustesse asjakohased sotsiaalsed, keskkonna-, eetilised, inimõiguste- ja tarbijaprobleemid;
- Koostöö raames tuleks otsida võimalusi aktiivse dialoogi arendamiseks teiste sotsiaalsete osapooltega, sealhulgas nendega, kellel võib uuritava teaduse pärast tõsiselt muret tunda. Selline dialoog võib anda elujõudu ja väärtust innovatsiooniahela kõikides etappides.
Nende probleemide käsitlemine on oluline, et saavutada sisukad ja tootlikud partnerlussuhted, mis tegelevad ülemaailmsete jätkusuutlikkuse väljakutsetega. Need on hea lähtepunkt uute suhete loomiseks akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel.
Selle nõuande eest vastutab CFRS ja see ei pruugi kajastada üksikute ICSU liikmesorganisatsioonide seisukohti.