@ScienceTechUNTeadus- ja tehnoloogiaühenduse suurrühm, mida toetasid ühiselt Rahvusvaheline Teadusnõukogu ja Maailma Inseneriorganisatsioonide Föderatsioon (WFEO), püüab sisestada teaduslikke tõendeid säästva arenguga seotud poliitikaprotsessidesse, sealhulgas valitsustevahelistesse läbirääkimistesse ÜROs.
Jaoks 2020. aasta kõrgetasemeline poliitiline foorum (HLPF), mis on peamine ÜRO platvorm, mille eesmärk on jälgida ja vaadata läbi edusammud direktiivi rakendamisel 2030i tegevuskava ja selle säästva arengu eesmärgid (SDG), on teaduse ja tehnoloogia suurrühm esitanud selle aasta teemaga seotud seisukohavõtu. "Kiirendatud tegevus ja muutlikud teed: säästva arengu kümnendi mõistmine ja elluviimine".
HLPF toimub 7.–16. juulil ja see toimub peamiselt virtuaalselt.
Esiletõstetud
Seisukohadokument kogub sisendeid paljudelt partnerorganisatsioonidelt ja -programmidelt, nagu näiteks Transformations to Sustainability (T2S) programm, Tulevane Maa, LIRA 2030 Aafrika, Rahvusvaheline rakendussüsteemide analüüsi instituut (IIASA), Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI) ja teised. Dokument tehakse kättesaadavaks ÜRO veebisaidil ja selle kokkuvõte lisatakse pearühmade ja sidusrühmade ametlikku panusesse kohtumisele. Mõlemad dokumendid avaldatakse siin.
Seisukohadokumendis rõhutatakse teaduse ja tehnoloogia panust 2030. aasta tegevuskava toetamisel toimuvate muutuste kiirendamisel, pakkudes näiteid konkreetsetest algatustest, mille teadus- ja tehnoloogiakogukond on muutva tegevuse alalhoidmiseks ja toetamiseks teinud.
2030. aasta tegevuskava täieliku potentsiaali avaldamiseks on aga vaja:
- tugevdatud teadus- ja arendustegevuse rahalist toetust, mille eesmärk on suunata teaduslike teadmiste tootmine säästva arengu eesmärkide saavutamisele
- laialdane juurdepääs olemasolevatele ja uutele teaduslikele teadmistele, andmetele ja läbimurdevahenditele
- tugevdatud ülemaailmne institutsionaalne raamistik, mis tagab muu hulgas säästva arenguga seotud parimate teaduslike teadmiste kasutamise otsuste tegemise toetamiseks.
Põhisõnumid ja soovitused
COVID-19 kriis peab saama jätkusuutlikuma, õiglasema ja tervislikuma maailma suunas toimuvate muutuste suureks kiirendajaks
Kuigi riikide esmane prioriteet on tervisekriisi lahendamine ja kõige haavatavamate kaitsmine, pakub COVID-19 puhang pikemas perspektiivis olulise võimaluse mõelda ümber meie ühiskondade alused ja eemalduda olemasolevast süsteemist, kus ebavõrdsus on haavatavuse ja keskkonnamõju mõisted on struktuuriliselt põimitud. Selles mõttes peab COVID-19 kriis muutuma jätkusuutlikuma, õiglasema ja tervema maailma suunas toimuvate muutuste suureks kiirendajaks.
Jätkusuutliku, õiglase ja tervisliku maailma saavutamiseks on vaja integreeritud lähenemisviisi ümberkujundamiseks
Jätkusuutliku, õiglase ja tervisliku maailma saavutamine nõuab integreeritud ümberkujundamise lähenemisviisi, nagu on pakutud Ülemaailmne säästva arengu aruanne 2019 (GSDR 2019), mis käsitleb säästva arengu eesmärke kõikehõlmavalt ja süsteemselt, mitte aga diskreetsete eesmärkide ning nendega seotud sihtide ja näitajate kogumina. Kui jäänud on vaid kümme aastat, peavad riigid ja piirkonnad kiiresti välja töötama ja rakendama integreeritud, kontekstitundlikke ja saavutatavaid teid muutuste saavutamiseks kõigil tasanditel ja mastaapides.
Sotsiaalteaduste ja u003cbru003ehumanitaarteaduste suurem panus ning tugevam ja õiglasem koostöö on kiireloomuline, et rakendada kõikehõlmavaid ja u003cbru003eintegreeritud ümberkujundamisraamistikke
Terviklike ja integreeritud teisendusraamistike kasutuselevõtt nõuab:
- oluline panus sotsiaal- ja humanitaarteadused mõista ja mõtestada ajaloo, kultuuri ja konteksti mõju muutustele, võimalike transformatsioonide tingimusi ja tagajärgi, subjektiivse mõtestamise rolli meie maailmanägemuses, tahtliku ümberkujundamisega seotud eetikat ja vastutust ning otsustus- ja juhtimisprotsesside keerukus, sealhulgas teaduse roll poliitikaprotsessis;
- kollektiivsed protsessid, et määratleda, kus ja kus teadust vaja on avaliku ja erainvesteeringud 2030. aasta tegevuskava elluviimise kiirendamiseks tuleks seada prioriteediks;
- tugevam ja õiglasem koostöö poliitika, teaduse, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmade kogukondadega kõigil tasanditel ja skaaladel.
Tehnoloogia roll ja tähtsus 2030. aasta tegevuskava saavutamisel on eriti kiireloomuline.
Eriti kiireloomuline on läbi mõelda tehnoloogia roll ja tähtsus 2030. aasta tegevuskava saavutamiseks ning selle ümbersuunamine, et aidata sisukamalt kaasa jätkusuutliku arengu eesmärkide elluviimisele muutlikul viisil. The ÜRO ülemaailmne tehnoloogia hõlbustamise mehhanism peaks saama vahendiks, mille abil hinnata, kas praegune tehnoloogia ja teadmiste varu on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks piisav ja sobib üle maailma ülekandmiseks.
Peame tegelema mitmete ohtude, keeruliste riskide ja vastasmõjudega, mis võivad ohustada edusamme kestliku arengu eesmärkide suunas
Kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ja läbivaatamisel tuleks arvesse võtta mitmeid ohte, keerulisi riske ja koostoimeid, mis võivad edusamme ohustada, kui programmid ei ole piisavalt vastupidavad. Riskide kontseptualiseerimine, tuvastamine ja mõistmine nõuab teaduselt interdistsiplinaarseid integreeritud lähenemisviise, teaduse ja poliitika vahelist koostööd ning valitsuse sektoritevahelist kaasamist. Andmete kogumise ja vahetamise tugevdamine on selle eesmärgi saavutamise nurgakivi.
Viis peamist keskkonnapoliitika raamistikku tuleks paremini koordineerida, et kiirendada tegevust ja elluviimist
Suurema sidususe ja mõju saavutamiseks tuleks rakendada viie peamise keskkonnapoliitika raamistikku – säästva arengu tegevuskava aastani 2030, Sendai katastroofiriski vähendamise raamistik, Pariisi kliimamuutuste kokkulepe, ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse raamistik ja uus linnade tegevuskava. paremini koordineeritud, et moodustada ühtne globaalne tegevuskava õiglase, jätkusuutliku ja vastupidava maailma nimel.
Liikmesriigid, piirkonnad ja sidusrühmad peavad kiiresti kaaluma, kuidas nad reageeriksid planeedi hädaolukorrale.
Liikmesriigid, piirkonnad ja sidusrühmad peavad kiiresti kaaluma, kuidas nad reageeriksid planeedi hädaolukordadele, kus nii risk kui ka kiireloomulisus on kõrged, pidades silmas üha suurenevaid tõendeid selle kohta, et globaalsed keskkonnamuutused ületavad peagi murdepunkte, mis põhjustavad mitmes sektoris kaskaadmõjusid. ja piirkonnad. COVID-19 kriisist õppimine on oluline, kuna see on näidanud, et valitsused suudavad kriisis kiiresti ja resoluutselt tegutseda ning inimesed saavad eksistentsiaalse ohu korral oma käitumist muuta.
Ülemaailmseid institutsionaalseid raamistikke, nagu HLPF, tuleb tugevdada, et kiirendada tegevust ja tulemusi
Ülemaailmset institutsioonilist raamistikku tuleb tugevdada, et kiirendada tegevust 2030. aasta tegevuskava saavutamiseks. Kõrgetasemelise poliitilise foorumi läbivaatamine on oluline ja vajalik võimalus muuta foorum teadmistepõhiseks, sidusaks ja tegevusele orienteeritud areeniks tõenduspõhiste sisendite täiustatud hindamise ja analüüsi kaudu. Lisaks peab ÜRO astuma samme tagamaks, et teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni säästva arengu eesmärkide nimel mitme sidusrühma foorumil (STI foorumil) saadud tõenditel põhinevad sisendid võetaks paremini HLPF-i sisse.