Teadusplaan ohtude ja katastroofide kohta: saarte eriline haavatavus – ICSU Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna piirkondlik büroo

Suurem osa suurest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast koosneb kümnetest tuhandetest saartest, mis ulatuvad väikestest ja kaugetest saarekestest kuni suurte ja tihedalt asustatud saarte maamassiivideni. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on samuti ainulaadne, kuna seal asuvad kõik 5 maailma riiki, mis on täielikult atollid.

Sissejuhatus

Erinevatel põhjustel on saared loodusõnnetustele ja katastroofidele (H&D) oma olemuselt haavatavamad kui paljud mandri- või mandripiirkonnad. Füüsilised mõjud hõlmavad järgmist: saare moodustumise päritolu piki aktiivseid laamapiire; vulkaaniliste saarte karm mägismaa, millel on ebastabiilsed nõlvad; märg või väga märg mereline kliima, millega kaasneb tsüklonite (taifuunide) oht; üleujutusohus olevate väikeste atolli ja lubjakivisaarte madal kõrgus. Sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis suurendavad paljude saarte haavatavust H&D osas, hõlmavad nende kaugust, eraldatust, ligipääsmatust, majanduslikku marginaliseerumist ja sõltuvust kohalikest ressurssidest. Mõned hiljutised näited on illustreerimiseks maavärin (M 8.1) ja sellest tingitud tsunami 2007. aasta aprillis Saalomoni Saartel ning erakordne üleujutus, mille põhjustas tsüklon Fidžil 2003. aasta jaanuaris.

Kõik eelnev tähendab, et saared (ja saarekogukonnad) väärivad erilist teaduslikku tähelepanu ohuriskide hindamise ja jälgimise, ohu mõjude ja pikemaajaliste mõjude mõistmise, ohtudeks valmistumise ning teostatavate katastroofidega kohanemisprogrammide rakendamise osas.


Otse sisu juurde