"See puudutab tavapärasest äritegevusest mööda liikumisest": Saalomoni Saarte ookeani valitsemine

Kas saate rääkida meile oma rollist ja sellest, kuidas osalesite ookeanide haldamises?

Teen koostööd 12 erineva ministeeriumiga, et töötada välja integreeritud ookeanide haldamise raamistik, ja minu rolli toetab Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) Okeaania.

Riiklik huvi ookeanide haldamise integreeritud lähenemisviisi vastu sai alguse 2015. aastal, kui alustasime mereruumilise planeerimise kallal, mida toetab IUCN, ning saime aru, et suurem osa meie tööst – poliitikad, volitused, regulatsioonid – oli tehtud väga valdkondlikult. Ookeanide valitsemise keskkond oli olemas, kuid see oli väga valdkondlik. Nii otsustasid kaksteist erinevat ministeeriumi – „Ocean12+” – kokku tulla, et edendada Saalomoni Saarte ookeanide haldamise tegevuskava.

Kas saaksite meile rohkem rääkida selle kohta, kuidas poliitika välja töötati ning kuidas seda on kasutatud ja vastu võetud alates selle käivitamisest eelmisel aastal?

Tavapärane on, et ministeeriumid töötavad poliitika alusel, seega seadsime prioriteediks ookeanide valitsemise poliitika väljatöötamise. Ookeanipoliitika on üks viiest prioriteedist, teised on ookeanialased õigusaktid; suutlikkuse suurendamise; Mere ruumiline planeerimine ja jätkusuutlik rahastamine selle töö toetamiseks.

Ookeanipoliitika lõpetati 2017. aastal ja Saalomoni Saarte valitsuskabinet kiitis selle heaks sama aasta detsembris. See käivitati 2019. aasta novembris ja oleme alustanud mõne komponendi juurutamist, millest üks on mereruumilise planeerimise (MSP) tegemine. Seda juhib keskkonna- ja kalandusministeerium.

Kas oli väljakutseid?

Uue koostegemise kultuuri loomine oli väljakutse; silohoidlates töötamise kultuur on nii sügav. On haruldane, et istutakse ühe laua taga, et arutada probleeme ja leida pragmaatilisi lahendusi ning jagada oma ressursse probleemi lahendamiseks. Seega on meie jaoks praegu väljakutse liikuda tavapärasest äritegevusest mööda selle uue üksteisega töötamise kultuuri poole ning jagada oma ressursse ühise visiooni saavutamiseks.

Kuidas lähete poliitika väljatöötamiseks teaduslike ja traditsiooniliste teadmiste hankimisel? Kuhu või kelle poole te kvaliteetse teabe ja nõu saamiseks pöördute? Kas on lünki?

Tavaliselt hangime otsuste tegemise toetamiseks ekspertteadmisi väljastpoolt riiki, peamiselt piirkondlike organisatsioonide kaudu. Kuid teabele juurdepääsul on suur väljakutse; riikides, nagu Saalomoni Saared, on tavaliselt puudulikud andmed või andmed pole paigutatud kergesti ligipääsetavasse kohta.

Endiselt on tohutu lõhe ja oleme hakanud mõistma, et me pole teadust oma töös täielikult ära kasutanud. Mere ruumilise planeerimise protsessis kasutame IUCN-i toel avatud lähtekoodiga andmeid ja see on aidanud meil näha ja mõista Saalomoni Saari ja ookeani üldiselt, kuid riiklikul tasandil on suur lõhe, sest neid ei ole palju. uuringuid on tehtud Saalomoni Saartel. Ainsa kogu riigi kiirhinnangu tegi 2004. aastal The Nature Conservancy (TNC). See võimaldas meil näha, mis meil on, ja panna meid kaardile ühe korallikolmnurga riigina. See pani ka meie juhid mõistma, miks ookean on oluline. Aga see oli 2004. Sellest ajast peale on teave võib-olla muutunud, oleme võib-olla kaotanud liike, kuid uuringuid pole.

Nüüd, mil teeme mereruumi planeerimist, vaatame üle oma majandusvööndi ja oleme aru saanud, et meil napib teavet. Tegime sisendi otsimiseks üleriigilise konsultatsiooni ja leidsime, et inimestel pole avamerealade kohta palju öelda – rannikualasid mõistetakse rohkem, kuid rannikualade bioloogias on lünk. Üleriigilised teadmised meie ookeanist pole veel olemas, sest valitsusvälised organisatsioonid keskenduvad tavaliselt ainult oma aladele, mis ei ole üle riigi laiali, seega on ainult head andmed teatud piirkondade kohta.

Kuidas on lood suutlikkuse suurendamise algatustega teaduse ja uurimistöö toetamiseks Saalomoni Saartel?

Üks ookeanipoliitika põhiprintsiipe on see, et otsuste tegemisel tuleks kasutada teaduslikke tõendeid. Planeerimisprotsessi käigus mõistavad poliitikakujundajad ja kogukonnad, et meil ei ole ikka veel piisavalt teaduslikke tõendeid, et mõista, mis meil on. Tunnustatakse vajadust rohkemate teadusuuringute ja uuringute järele, samuti vajadust toetada ja julgustada siinseid noori mereteadust õppima. Korraldame riiklikku kampaaniat, mis keskendub inimeste huvi tekitamisele ookeaniteaduse vastu.

Olete kirjutanud sinisest majandusest. Kas te selgitaksite tavalugejale, mis on sinine majandus ja kuidas see võib aidata kaasa tervema ookeani loomisele?

Sinise majanduse eesmärk on säästev areng ja meie ookeaniressursside kasutamine majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Sellised riigid nagu Saalomoni Saared sõltuvad elatise, elu ja rahvamajanduse osas suuresti ookeanist. Kuid Saalomoni Saarte kontekst nõuab sinimajanduse kontseptualiseerimise vajadust, et saaksime tagada, et meie ookeani jaoks kavandatavad arengutüübid säilitavad ookeanide tervise ja vastavad ka meie majanduslikele püüdlustele.

Millisena näete teaduse rolli sinise majanduse arusaamade kujundamisel?

Teadus mängib suurt rolli. Kui teeme otsuseid selle kohta, milliste majandustegevustega alustada, milline on selle mõju keskkonnale ja kus, peab neid toetama parim teadus.

Näiteks tegelevad Vaikse ookeani piirkonna riigid praegu süvamerekaevandamise ideega. See, kuidas ma kuulen sellest räägitavat, on veel üks võimalus raha teenimiseks. Kuid me peame vaatama teadust, et tagada õige otsus. Milliseid valdkondi me kasutame? Kuidas mõjutab kaevandamine haavatavaid või kaitsmist vajavaid alasid? Kuidas see mõjutab kogu Vaikst ookeani?

Kas teil on nõu teadlastele, kes soovivad oma uurimistööd poliitikakujundajatele kasulikuks muuta ja poliitikaprotsesse mõjutada?

Tee see lihtsaks. Ja tehke see põnevaks! Et poliitikakujundajaid saaks mitte ainult vaidlustada, vaid ka provotseerida sellele reageerima.

Lõpetuseks teema, millest me nii palju ei räägi, kuid mis on tõeliselt oluline. Nii ookeaniteaduse kui ka poliitika valdkonnad üldiselt on endiselt sooliselt väga ebavõrdsed, kusjuures soolisi erinevusi on palju. Kas teil on nõuandeid naistele, kes alustavad oma karjääri ookeanide valitsemise alal?

Üks asi on ookeaniteaduse demüstifitseerimine ja süvamereuuringute hirmude ületamine. Kui ma kasvasin, kartsin ma sügavaid vett – mulle meeldib teadus, aga ma kardan haid ja sügavusi.

Eelmisel aastal New Yorgis viibides oli mul võimalus kohtuda Sylvia Earle'iga, kes juhtis esimest naissoost allveeuurijate meeskonda. Tema tütar projekteerib nüüd sukelaevu. Enamik mu eakaaslasi teadis juba Earle'ist, kuid Saalomoni Saartelt tulles ma ei teadnud seda ja ma olin sellest täiesti inspireeritud. On oluline, et oleks rohkem neid põnevaid lugusid selle kohta, kui imeline on töötada hämmastavates ookeanisügavustes. Meil on vaja, et kõik, olenemata sellest, millises maailma osas te viibite, ja eriti noored, kuuleksid inspireerivate teadlaste ja eriti naisteadlaste kohta.

Foto: hiidkarpide puuri põhikasvatus, Saalomoni Saared. Foto: Mike McCoy, WorldFish, 2001 (CC BY-NC-ND 2.0)

See on osa ajaveebikirjete seeriast, mis käsitleb ÜRO säästva arengu ookeaniteaduse kümnendit (tuntud ka kui "Ookeani kümnend"). Sarja toodavad Rahvusvaheline Teadusnõukogu ja Valitsustevaheline okeanograafiakomisjon2021. aasta jaanuaris toimuva Ocean Decade'i esitlemise eel sisaldab regulaarseid intervjuusid, arvamuslugusid ja muud sisu.