ÜRO ookeanide aastakümne poole – küsimused ja vastused koos Marie-Alexandrine Sicrega

Üle silode ookeaniteaduses töötamine võib olla keeruline, kuid ookeanide aastakümme toob uusi võimalusi teadmiste jagamiseks ja kasutamiseks, ütleb SCORi president Marie Alexandrine Sicre.

ÜRO ookeanide aastakümne poole – küsimused ja vastused koos Marie-Alexandrine Sicrega

Ookeaniteaduste kogukond valmistub selleks ÜRO säästva arengu ookeaniteaduse kümnend, mis algab 2021. aastal. Lisateabe saamiseks kuulsime ISC presidendilt Marie-Alexandrine Sicrelt Ookeaniuuringute teaduskomitee (SCOR). SCOR on osa ookeanide teaduse ja tehnoloogia sidusrühmade rühmast ookeani kümnendi jaoks.

Mis sind ookeanide aastakümne juures enim erutab?

Palju asju! See on ülemaailmne jõupingutus, mis hõlmab teadlasi, poliitikakujundajaid ja teisi sidusrühmi. Kui ma pean valima, siis arvan, et kõige ergutavam on võimalus kohtuda ja suhelda paljude sidusrühmadega ning teha koostööd säästvama maailma nimel ühise hüvangu nimel – see on keeruline, sest me kõik töötame silohoidlates.

Olen osalenud 10-aastases multidistsiplinaarses programmis Vahemere piirkonnas, mis on tuntud oma erakordse inimkonna ajaloo poolest. Seda piirkonda on kliimamuutused ja inimtegevus muutnud alates neolitiseerimise algusest. Kliima, keskkonna ja inimühiskondade vastastikuse mõju mõistmine selles muutuses nõuab dialoogi loodusteadlaste, ajaloolaste ja arheoloogide vahel. See oli minu esimene kogemus teha koostööd teiste erialade teadlastega teadmiste koostootmise alal.

ÜRO ookeanide dekaad on mõnes mõttes sarnane selle poolest, et peame ühendama teadmisi ja tegema koostööd poliitikakujundajate ja teistega, et saavutada tõhusaid meetmeid ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks, vähemalt ookeaniküsimustes.

Kui dekaad pakub uusi võimalusi interdistsiplinaarseks tööks, siis milliseid teadusteemasid loodate edasi arendada? Kas teadmistes on lünki, millega tuleks tegeleda?

Ookeani kümnendi jaoks on kindlaks määratud kuus peamist ühiskondlikku tulemust või eesmärki, kuid iga nende tulemuste puhul peab iga piirkond tegelema oma konkreetsete vajadustega. Seda on tehtud piirkondlike konsultatsioonitöökodade kaudu kogu maailmas. Nairobis toimunud piirkondlikul seminaril, millel osalesin jaanuari lõpus, keskenduti ja arutati keskkonna- ja ühiskonnaprobleeme, millega Keenia ja teised Aafrika riigid ja sellega külgnevad saareriigid silmitsi seisavad ning mis erinevad nendest, millega me praegu silmitsi seisame. Euroopa.

Nende teadmistega, mis meil on, suudame juba praegu tegeleda ühiskonnale muret tekitavate küsimustega. Mõningaid toiminguid saab teha juba kohapeal. Kuid muid ookeaniprobleeme, näiteks hapestumist, on raskem lahendada, kuna need nõuavad ülemaailmseid meetmeid ja ühiskondlikke muutusi.

Kuidas on lood sügava ookeaniga seotud küsimustega?

Sügav ookean on määratletud ookeanide aastakümne tegevuskavas olulise teemana. Kuigi see on Maa suurim elamispind, on see suures osas teadmata, kuna seda on tehniliselt palju keerulisem jälgida kui ookeani pealispinda.

Paljud praegu saadaolevad vaatlusriistad, näiteks satelliidid, on pööratud ookeani pinna poole. Okeanograafilised kruiisid sügava ookeani uurimiseks on kallid ja toodavad vähem andmeid kui satelliidid.

Süvaookeani bioloogiline mitmekesisus on seetõttu palju vähem tuntud kui teised ökosüsteemid, näiteks korallid. Erinevates ookeanibasseinides töötavad erinevate süvamereelupaikade spetsialistid, kuid neil on harva võimalus jagada kogemusi, metoodikat või lähenemisviise. Arvan, et sellised võimalused tuleks luua ookeanide aastakümne jooksul, et anda nähtavust sügavatele ookeanide ökosüsteemidele. Olen kindel, et need viivad põnevate avastusteni.

Loodetavasti toob Ocean Decade kaasa mõned uued rahastamisvõimalused.

Inimtegevus, nagu süvamere kaevandamine või avamere naftauuringud, mõjutab põhjaökosüsteeme. Peame õppima nende ökosüsteemide tervise, nende mõju ja taastumise kohta ning samuti peame suurendama süvamereteaduse suutlikkust arengumaades. ÜRO ookeanide dekaad pakub uusi mehhanisme era- ja avaliku sektori rahastamise partnerluste tugevdamiseks, et toetada teadusuuringuid ja uute tehnoloogiate väljatöötamist, ning pakub seega arengumaadele kasvuvõimalusi.

Mida loodate ookeanide kümnendist saada?

ÜRO ookeanide aastakümnega mõistsin, et me ei saa kogutud teadmistest kasu, näiteks ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Mind erutab Ookeani dekaadi juures see, et me jagame oma teadmisi teistsugusel ja kasulikul viisil.

Teadlased ei ole veel täielikult teadlikud, milline võib olla nende roll kümnendi jooksul, vähesed on tegelikult seotud ookeanide aastakümne ettevalmistamisega, kuid olen veendunud, et rohkem liigub sellega edasi.

Mida ütleksite teadlastele, kes on kümnendi vastu uudishimulikud, kuid pole kindlad, kuidas nad saaksid selles osaleda?

ÜRO dekaad on suur väljakutse, kuid see on ka suurepärane võimalus jagada teadmisi ja kogemusi inseneride, poliitikakujundajate, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga. Üsna lihtne on tugineda teadmistele, mida loed või mida juba tead, kuid mõelda, kuidas neid muudel eesmärkidel kasutada, on raske.

Loodan, et teadlased on ookeanide aastakümnest entusiastlikud. Mida see meist igaühe jaoks täpselt tähendab, pole veel selge, kuid meil on eesrindlik roll. Oleme teadlased, aga ka maailmakodanikud ja meie kohustus on aidata ühiskonnal leida lahendusi probleemidele, millele meil on osa vastusest. See on sõnum, mida ma tahaksin inimestele edastada…

Foto: Gergana Georgieva (levitatud imaggeo.egu.eu kaudu)

VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

  • Lahtiütlus: Tõlked genereerib Google'i tõlge automaatselt ja need võivad sisaldada vigu. ISC ei vastuta kahjude või probleemide eest, mis võivad nendest tõlgetest tekkida. Saate anda oma tagasisidet, kirjutades meile aadressil webmaster@council.science
    Märge: Pange tähele, et 2023. aasta septembris toimuv ÜRO Peaassamblee teaduse tippkohtumine ei ole Rahvusvahelise Teadusnõukogu üritus. Rahvusvahelisel Teadusnõukogul ei ole selle ürituse ega ürituse korraldajaga mingit seost.
    • Otse sisu juurde