Kellest me ookeanikümnendi puhul rohkem kuulda tahame?

Kümnend annab kogu maailmas ergutava võimaluse ookeaniteaduse edendamiseks, ookeaniteemaliste teadmiste jagamiseks ning koostööks säästva arengu eesmärgi 14 ("ookeani" SDG) ja teiste ookeanimõõtmeliste eesmärkide saavutamiseks. Ja seda on hädasti vaja: vaatamata ookeanide majandamise parandamiseks võetud meetmetele, ÜRO esimene maailma ookeanide hindamine leidis, et ookeani kandevõime on piiri lähedal või selle piiril.

Suured teaduslikud uuringud, nagu hinnang või hiljutised IPCC eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta demonstreerida mereteaduse laiust, kuid teadmistes on lünki. Ookeani kümnendi eesmärk on tugevdada teaduslikku suutlikkust kõikjal, eriti valdkondades, kus see praegu on piiratud, ja kasutada hiljutisi edusamme interdistsiplinaarses töös, et luua uusi teadmisi meie ookeanis toimuvate muutuste kohta ja leida uusi lahendusi.

Konsulteerisime oma teadusringkondade liikmetega – sealhulgas sotsiaal- ja loodusteadlastega, kes tegelevad erinevate ookeanide ja säästva arenguga seotud küsimustega – uute häälte üle, mida vajame, et muuta järgmised 10 aastat ookeaniteadust tõeliselt kaasavaks.

Inimmõju ookeanile pole kunagi olnud nii suur ning kuna nii tööstuslik areng kui ka kaitseskeemid kujundavad üha enam merekeskkonda, jagavad ookeani üha enam konkureerivad kasutusviisid ja tegevused. Kuid mere sotsiaalteadustele ei pöörata palju tähelepanu. A Nathan J. Bennetti hiljutine artikkel märgib, et

„Valitsusasutustel, vabaühendustel, rahastajatel või mitmepoolsetel agentuuridel on harva piisavalt suutlikkust või nad investeerivad sotsiaalteadusesse harva. See tähendab, et paljude kohalike, riiklike ja ülemaailmsete ookeanikesksete poliitiliste algatuste kavandamisel ja otsustamisel […] puudub sotsiaalteadustes piisav alus.

Eelseisval ookeanide aastakümnel tuleb kasutada sotsiaalteaduste teadmisi, et leida 2030. aasta tegevuskava saavutamiseks vajalikud lahendused. Traditsioonilised sotsiaalteaduslikud distsipliinid nagu ökonoomika, sotsioloogia, antropoloogia ja poliitikateadused on palju pakkuda, nagu ka interdistsiplinaarsed lähenemisviisid sellistele teemadele nagu ookeanide valitsemine. Uurides, kuidas inimesed ookeaniga ja selle teiste kasutajatega, kes ei ole inimesed, suhtlevad ja nendega suhestuvad, võib aidata mõista, kuidas keskkonnamuutusi kogetakse. Keskendumine inimtegevusele merekeskkonnas, sealhulgas sooobjektiivi kaudu, võib viia ka kohalike kohanemis- ja kaitsemeetmete avastamiseni, mida võiks potentsiaalselt laiendada või mujale üle kanda.

Peame looma parema pildi sellest, milline jätkusuutlik ookeanimajandus tegelikult välja näeks, ning mõistma mõningaid säästva ja mittejätkusuutliku tegevuse majanduslikke tegureid. Ookean on tohutu töökohtade, reisimise ja kaubanduse allikas ning on seotud üha suurema hulga majandustegevustega. Kuid tööriistade kasutamine majanduslik väärtustamine ei ole ookeanis nii laialt levinud kui maismaal ja "looduskapitali" meetodeid on merekeskkonna jaoks testitud vähe. Ookeani kümnendile lähemale jõudes tahaksime rohkem kuulda majandusteadlastelt, sealhulgas neilt, kes kasutavad meie planeedi suurima ökosüsteemi paremaks mõistmiseks mitmuse ja integreerivaid meetodeid.

Sotsiaal- ja loodusteaduste osas sooviksime andmeteadlastelt rohkem kuulda. Kogu ookeaniteadus – tegelikult kogu teadus – saab kasu juurdepääsust suuremale hulgale andmetele ning on valdkondi, kus praegu puuduvad andmed ookeanide säästva majandamise kohta, näiteks teatud piirkondade kalavarude kohta. Okeanograaf Susan Wijffels on seda märkinud

"Meil on endiselt suured väljakutsed seoses juurdepääsuga ülemaailmsele ookeanile ja avatud andmete jagamisele ning rohkem on vaja ära teha, et mõista avatud ja vabalt kättesaadava ülemaailmse ookeanide teabesüsteemi eeliseid kõigile riikidele."

Veelgi enam, me tahame võimaldada andmetel rääkida enda eest läbi avatud ja juurdepääsetavate andmepraktikate suurema kasutuselevõtu. See nõuab kõigi teadusharude ja teadlaste aktiivset osalemist kõikjal maailmas, sealhulgas riikides, mille andmeteaduse suutlikkus võib olla piiratud. Kümnend võib anda ka tõuke, et paremini mõista, kuidas uued tehnoloogiad nagu blockchain, suurandmete analüüs, või isegi kosmoseuuringud võib toetada ookeaniteadust.

"Ookeaniandmeid ja -teavet tuleks pidada avalikuks hüveks samamoodi nagu ilmavaatlusi," ütles tegevplaneerimisrühma liige Martin Visbeck.

Üks peamisi valdkondi, mille kohta me vajame rohkem teadmisi, on sügav ookean ja seetõttu tahame kuulda rohkem kõigist süvamere kallal töötavad teadlased ökosüsteemide struktuurid ja funktsioonid. Süvamerepõhjast ja seal elavatest olenditest on vähe teada. Selle ookeanialaste teadmiste „lõpliku piiri” uurimine on logistiliselt keeruline ja kulukas. Kuna aga inimestel on planeedile üha suurem mõju – sealhulgas selliste tegevuste kaudu nagu süvamere kaevandamine – on oluline, et me saaksime rohkem teada süvamere bioloogiast ja ökoloogiast ning nende rollist süsinikuvarudena.

Lõpuks, veel üks aspekt, mida peame mõistma, on ookeani oluline osa planeedi looduslikus ja sotsiaalpoliitilises ajaloos. Et mõista täielikult meie ookeani praegu mõjutavaid peamisi ja kumulatiivseid muutusi – nii tsüklilisi kui ka inimtegevusest tulenevaid – peame vaatama ajas tagasi inimühiskondade ja merekeskkonna vastastikuste mõjude ajaloos.Merearheoloogid võivad aidata anda palju teadmisi ookeanide aastakümne juhtimiseks ja inspireerimiseks ning nad on juba aktiivsed. Asutati 2019. aastal pärast esimest ookeanide aastakümne ülemaailmset planeerimiskoosolekut Kopenhaagenis, Taanis. Ocean Decade Heritage Network koondab ja koordineerib kultuuripärandi kogukonna tegevust, et toetada kümnendit ja soodustada positiivset ookeanitegevust.

Osa ookeaniteaduse väljakutsetest on tänapäeval mõista, kuidas see kõik kokku sobib – kuidas mõjutavad ookeanide keemia ja temperatuuri muutused ökosüsteemidega? Näiteks kui hapestumine mõjutab ühte liiki eriti negatiivselt, kas siis on see kaskaadmõju teistele seda ümbritsevatele liikidele? Ja kui kliimamuutused tekitavad ookeanide ökosüsteemidele mitu stressi, siis milline on selle üldine mõju? Peame rohkem teadma bioloogilise mitmekesisuse rollist funktsionaalsuse ja tootlikkuse säilitamisel ning selle kohta, kuidas käimasolevad ja tulevased muutused inimtegevuses merekeskkonnas võivad mõjutada samaaegselt muutuvat süsteemi.

Inimhuvide vaatenurgast ning ühinedes ülemaailmse sotsiaalse ja kliimaõigluse teemalise aruteluga, peame ka mõistma, kuidas paremini kaasata ookeanide aastakümnesse traditsioonilisi kogukondi, millel on rikkalikult põlisrahvaste teadmisedja need traditsiooniliselt marginaliseeritud ühiskonnasegmendid (sealhulgas naised, noored, erivajadustega kodanikudja raskustes olevad kogukonnad nii arenenud kui ka arengumaades), mille panus võib oluliselt rikastada järgmise kümne aasta jooksul toimuvaid muutusi ookeaniteaduses ja jätkusuutlikkuses.

Ookean on oma olemuselt keeruline ja nõuab teadmisi kõigist teadustest, nende teadmiste avalikku jagamist ning inimesi ja ideid ühendavat rahvusvahelist koostööd, et luua uusi mõtteid ja uusi lahendusi säästva arengu jaoks.

Fotod: Isaac-Kerlow-(levitatakse-imageo kaudu)

See on esimene blogikirjete seeriast, mis käsitleb ÜRO säästva arengu ookeaniteaduse kümnendit (tuntud ka kui "Ookeani kümnend"). Sarja toodavad Rahvusvaheline Teadusnõukogu ja Valitsustevaheline okeanograafiakomisjon2021. aasta jaanuaris toimuva Ocean Decade'i esitlemise eel sisaldab regulaarseid intervjuusid, arvamuslugusid ja muud sisu.