"Meie tulevane tervis sõltub ookeani tervisest" - küsimused ja vastused Peter Thomsoniga

Ookeani dekaad algab 2021. aastal. Mida soovite lõpuks saavutada?

Praegu mõistab teadus vaid umbes 10% ookeani koostisest. Näiteks peaaegu iga kord, kui ämbriga süvamerre uputate, leiate ämbri ülestõmbamisel mõne uue mikroskoopilise eluvormi. Meil on ookeaniteaduses nii palju tööd teha; mõelge vaid sellele, mis on seotud merepõhja või ookeani elustiku kaardistamisega. Seega vajame selle töö tegemiseks vähemalt kümme aastat.

Meil on meie suhete kohta selle planeediga mõned väga olulised otsused ja me peame tegema need kindla teaduse põhjal. Seoses sellega, kuna ookean katab 70% planeedist, on 10% teaduslikest teadmistest selle kohta selgelt ebapiisav. See on sisuliselt põhjus, miks ÜRO Peaassamblee andis ÜRO säästva arengu ookeaniteaduse kümnendi mandaadi: anda meile kindel teadus, mida vajame tulevikus mõistlike otsuste tegemiseks.

Usun, et ookeanis toimuv määrab meie liigi ellujäämise. IPCC eriaruanne globaalse soojenemise kohta ütleb meile, et kui me ületame industriaalajastu eelse taseme kardetud 2 °C piiri, kaotame selle, mis on jäänud planeedi elavatest korallriffidest. Korallriffidel elab umbes 30% ookeani bioloogilisest mitmekesisusest. Kui võtate ära 30% ookeani bioloogilisest mitmekesisusest, kas teil on terve ookean? Kindlasti mitte. Kas teil on terve planeedi ökosüsteem ilma terve ookeaniökosüsteemita? Ei, sa ei saa. Ookean on selle sinise planeedi kõige olulisem element ja sellepärast ma ütlen, et meie saatus võib olla tihedalt seotud korallide omaga.

"Meie tulevane tervis sõltub ookeani tervisest"

- @ThomsonFiji eelseisva kohta #Ookeani dekaad ning teaduse ja poliitika olulisus ookeani ja seeläbi meie endi tulevase tervise jaoks mõistlike otsuste tegemisel:https://t.co/VMg5jzt6Lj # SDG14 #PäästkeMeieOokean @IocUnesco pic.twitter.com/oBWelhpMZT
— Rahvusvaheline Teadusnõukogu (@ISC) Aprill 24, 2020

Oleme nüüd kümnendi ettevalmistusfaasis. Kuidas läheb?

Olen ettevalmistusprotsessiga väga rahul. Ma arvan, et valitsustevaheline okeanograafiakomisjon (ROK-UNESCO) on teinud suurepärast tööd, pakkudes laiaulatuslikke ja kaasavaid konsultatsioone kõigis maailma piirkondades. Arvestades nende tähtsust kümnendi jaoks, olen saatnud kõikidele piirkondlikele kohtumistele eelnevalt salvestatud videosõnumid, julgustades kõiki asjaosalisi panustama Ookeaniteaduse kümnendi kavandamise ja elluviimise edusse.

Kas on teadlasi, kellest tahaksite eriti kuulda, võib-olla teatud teadusharudest või teatud maailma piirkondadest?

See on väga lai valdkond. Isiklikult olen veendunud, et leiame inimkonna turvalisuse tagamiseks vajalikud ravimid süvamere elu geneetiliste omaduste põhjaliku teadusliku mõistmise põhjal. Olen ka veendunud, et kui saame rohkem teada ookeani elustikust, suudame hankida uusi säästvaid toiduvorme, mitte küttida üha kahanevaid looduslikke kalavarusid. Mis puutub energiasse, siis minu arusaamist mööda saame ainuüksi ookeanituulest saada kümme korda suurema energiavajaduse. Siin tulebki sisse ookeaniteadus, sest kui teeme neid olulisi samme jätkusuutliku sinise majanduse suunas, peame täielikult mõistma ookeani ökosüsteemi.

Kuidas saavad teadusringkonnad kümnendiga kaasa lüüa?

Decade toetub suuresti teadusringkondadele. Olen pärit Fidžilt, kus olen töötanud Vaikse ookeani piirkondlike institutsioonidega tagamaks, et see kümnend on midagi, millega Vaikse ookeani saared on täielikult integreeritud.

Arvestades selle kasvavat tähtsust, olen julgustanud noori kogu maailmas pidama ookeaniteadust vääriliseks karjääriteeks.

Kümnend on partnerluse aeg filantroopidele, ülikoolidele, valitsusvälistele organisatsioonidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja erasektorile. Minu arvates on käes aeg tugevdada tõeliselt partnerlusmudelit, mida ÜRO on mitmepoolsuse kaudu püüdnud edendada.

Mul on väga hea meel, et Rahvusvaheline Teadusnõukogu on osa sellest Ülemaailmne ookeanivaatlussüsteem koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni, ÜRO keskkonnaprogrammi ja UNESCO valitsustevahelise okeanograafiakomisjoniga. Oleme minevikus tuginenud sellele vaatlussüsteemile nii palju teavet ja peame seda kümnendi jooksul suurendama. See on tõesti suurepärane näide tõhusast partnerlusest.

Kümnendi üks eesmärke on ookeanialase kirjaoskuse edendamine. Kuidas saab teadusringkond teie arvates kaasa aidata laiema avalikkuse uudishimu ja huvi tekitamisele ookeani vastu?

Ma arvan, et ookeaniteadlikkuse tase on hüppeliselt tõusnud. Millist last sa tead, keda ei paelu delfiinid, pingviinid ja merihobused? Tegelikult ma ütleksin, et kõik vanuserühmad suurendavad oma teadlikkust sellest, mis ookeanis toimub, ja ma tunnustan teadlasi ja meediat, kes on selle tõusu eest peamiselt vastutavad.

Ookean muutub happeliseks ja selle hapnikutase langeb, kusjuures mõlemad suundumused kiirenevad. Praeguse kursi juurde jättes uputab merepinna tõus atolliriigid, madalad rannikud ja jõgede deltad üle kogu maailma. Üleujutatakse ka megalinnasid paljudel rannikualadel. Need on eksistentsiaalsed väljakutsed ja kõik need asjad jõuavad tänapäeval kiiresti meieni. Peamiselt nende ähvarduste tõttu saavad inimesed sellest aru. Ma arvan, et see, kus me olime ookeani kirjaoskusega viis aastat tagasi ja kus me praegu oleme, on kaks erinevat taset; kuid meil on veel pikk tee minna, nii et tooge kümnend.

Aga poliitikakogukond – kas nad saavad sellest aru?

Kui rääkida ookeanist, kliimast ja bioloogilisest mitmekesisusest ühe hingetõmbega ning küsida endalt, kas maailma liidrid saavad sellest aru ja kas nad muudavad poliitikat piisavalt kiiresti? Ma arvan, et žürii on sellest väljas. Nagu kõik teavad, on mõned väga silmapaistvad, kes ei paista sellest aru saavat.

Kahtlemata on valitsusjuhtidel kõigi nende kohustustega raske teha selliseid investeeringuid muutustesse, mis on vajalikud selleks, et hoida meid temperatuuril alla 1.5 °C. Me räägime täiesti erinevatest tarbimise ja tekitamise viisidest, enneolematutest muutustest kõigis ühiskonna aspektides. Just seda on vaja meie kasvuhoonegaaside heitkoguste kontrolli all hoidmiseks, kuna need on praegu ohjeldamatult suured.

Me teame, millised on nende eskaleeruvate suundumuste tagajärjed, nagu tohutud looduslikud tulekahjud, üha hävitavamad orkaanid, üleujutused, näljahädad, pandeemiad ja jah, korallide surm. Kahjuks on minu kodupiirkonnas Austraalias ja Vaikse ookeani saartel enamik neist mõjudest juba olemas.

Arvan, et poliitikakogukond, meie poliitilised juhid, mõistavad, et kliimamuutuse väljakutsega toimetulemiseks tuleb teha muudatusi. Võib-olla on suurim osa väljakutsest panna suured saastajad nõustuma tegutsema kooskõlastatult, et vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Koht, kus me tõesti tahame seda kontserti näha, on järgmine UNFCC COP Glasgow's, kus tahame näha valitsusi koos oluliselt suurendatud riiklikult määratud panustega. Ookeanikogukonna peamine sõnum neile on see, et ainult maailma kasvuhoonegaaside heitkoguste järsu kärpimise kaudu saame olla kindlad ookeanide ja seeläbi ka enda tervise tuleviku suhtes.

See on osa ajaveebikirjete seeriast ÜRO säästva arengu ookeaniteaduse kümnendi kohta (tuntud ka kui "Ookeani dekaad”). Sarja toodavad Rahvusvaheline Teadusnõukogu ja Valitsustevaheline okeanograafiakomisjon2021. aasta jaanuaris toimuva Ocean Decade'i esitlemise eel sisaldab regulaarseid intervjuusid, arvamuslugusid ja muud sisu.