Esimene ÜRO ookeanide konverents rõhutab merereostuse, soojenemise ja ülepüügiga tegelemise kiireloomulisust

Fidži ja Rootsi kaasesimeestega konverents lõppes ühiskohtumisega "üleskutse tegutsema” avaldasid liikmesriigid pärast nädal aega kestnud partnerlusdialooge, vabatahtlikke kohustusi ja kõrvalüritusi, mille eesmärk on rõhutada ookeani positsiooni säästva arengu tegevuskavas.

"Selle konverentsi kõige olulisem tulemus on see, et kõik näevad, et ookeanide probleemid on omavahel seotud," ütles Rootsi kaaspresident Isabella Lövin konverentsi viimasel päeval esinedes. „Varem on ookeanid olnud kliima ja säästva arengu arutelude äärealadel. Konverents tõi selle keskusesse.

Konverentsil, mille eesmärk oli anda hoogu säästva arengu eesmärgi 14 elluviimiseks säästva arengu tegevuskava 2030 keskse, mitte eraldiseisva komponendina, koostati valitsustevaheline tegevuskutse, enam kui 1,328 vabatahtliku kohustuse ja põhisõnumi register. oma partnerlusdialoogidest.

Üleskutset tegutseda ja konverentsi arutelusid jagatakse juulis toimuval ÜRO säästva arengu kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil (HLPF).

Konverentsi põhiteemade hulka kuulusid majandustegevuse ja ookeani tervise vahelise konflikti lõpetamine, tugevate partnerluste loomine, mis põhinevad olemasolevatel merekaitsealade (MPA) ja kalavarude majandamise õiguslikel raamistikel, meie teadmistebaasi ja piirkondliku juhtimise süvendamine.

Teaduspoliitilise liidese olulisust tõsteti esile teadusealases partnerlusdialoogis, eelkõige seoses poliitikute vajadusega võtta kuulda teaduslikke nõuandeid ja kasutada seda otsuste tegemise alusena isegi siis, kui see pole teretulnud.

Portugal ja Kenya teatasid, et juhivad 2020. aastal järgmist ookeanikonverentsi.

ICSU kutsus konverentsil kokku ja koordineeris mitmeid tegevusi koostöös Tulevane Maaja eesmärgiga keskenduda selle uuele aruandele SDG interaktsioonide juhend: teadusest rakendamiseni“, mis sisaldab peatükki ookeanide valitsemise kohta. Veelgi enam, üks raporti põhisõnumeid – et ühtki eesmärki ei tohiks vaadelda teistest eesmärkidest eraldiseisvana ning et eesmärkide ja sihtide vaheliste seoste mõistmine on kestliku arengu eesmärkide kui jagamatu terviku saavutamise võti – oli tihedalt kooskõlas strateegia põhisõnumitega. konverentsil.

ICSU korraldas ka a Lisaüritus SDG14 peamiste interaktsioonide kohta, mida modereeris Future Earth Sweden Global Hub direktor Wendy Broadgate. Ookeani kirjaoskus ja meedia oli teise teema Lisaüritus ICSU ja Future Earth ühiselt kokku kutsutud arutelu, kus arutelud ulatusid laialdaselt viimastest uurimistulemustest ookeanide ja ookeanide tervise kohta suhtlemise kohta kuni ulme ookeanifutuuride prototüüpide loomine.

Konverentsi käigus avaldati rida ajaveebipostitusi, mis tõid esile ICSU raporti järeldused ja põhisõnumid.

Op-ed saidil Project Syndicate

Op-Ed Maailma Majandusfoorumi päevakorras

Artikkel IISD SDG teadmiste platvormis

IISD esitas oma igapäevastes kokkuvõtvates videotes intervjuu Future Earth's Broadgate'iga, milles viidatakse interaktsioonide tööle.

Teaduse ja tehnoloogia pearühma nimel Craig Starger, Future Earth, Colorado, tegi plenaaristungil avalduse kutsudes liikmesriike üles võtma arvesse "keeruliste vastastikmõjude võrku" ja kordama, kuidas teadus- ja tehnoloogiakogukond saavad aidata maailmal saavutada säästva terve ookeani eesmärke. Starger tugines ICSU raportile, milles väidetakse, et selle ambitsiooni saavutamiseks peavad teadlased esmalt mõistma, kuidas ookeanide tervis on seotud muude jätkusuutlikkuse püüdlustega – alates kliimamuutuste ohjeldamisest kuni tarbimiskäitumise muutmiseni.

Starger tõstis esile ka Ocean Knowledge-Action Networki, mis on uus teaduskoostöö, mille eesmärk on leida lahendusi tänapäeval ookeani ees seisvatele probleemidele. KAN käivitati konverentsil toimunud üritusel. Avalduse kohta lisateabe saamiseks lugege siit.

Peaassamblee president Peter Thompson ütles konverentsi lõpus: „Ookean on meid ühendanud. Seejuures on ookeanikonverents andnud hoo sisse kõigi 17. aasta tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärgi jaoks. On võetud suuri kohustusi investeerida ookeaniteadusesse ja -tehnoloogiasse ning teadmiste edasiandmisse, mis toetab haavatavaid riike ja seeläbi meid kõiki.