Rahvusvaheline valitsuste teadusnõustamise võrgustik (INGSA) avaldas kaksteist kuud kestnud uuringu tulemused, mis uurivad digitaliseerimise mõju üksikisikute ja ühiskondade heaolule.
Aruanne on esimene omataoline rahvusvaheliselt organisatsioonilt ja hoiatab, et valitsused ja ühiskonnad peavad võtma ennetavamaid meetmeid, et kaardistada digitaaltehnoloogia laiaulatuslik mõju sellele, kuidas inimesed ennast ja teisi näevad ning kuidas kodanikud omasse suhtuvad. rahvusriik.
Meie ühiskond peab minema tehnoloogia passiivse kasutuselevõtu status quo-st mõistmise ja juhtimise lähenemisviisi suunas. Nii saab kiirest tehnoloogilisest arengust saadavat potentsiaalset kasu heaolule maksimeerida, minimeerides samal ajal sotsiaalseid, poliitilisi ja individuaalseid kulusid.
OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni osakonna palvel koostatud raport toob kokku eksperdid humanitaar-, sotsiaal- ja tehnikateadustest ning poliitikaringkondadest, et laiendada heaolu mõistet üksikisikult ühiskonna kollektiivsematele struktuuridele. .
"Digitiseerimine ei ole meie majanduse ja meie elu jaoks tavaline äri," hoiatab INGSA juhataja ja aruande kaasautor Sir Peter Gluckman. "See on muutus, mis mõjutab meie sotsiaalset suhtlust, institutsioone ning meie arengut ja tulevikku põhimõtteliselt."
„Õnneks on meie üha enam omavahel seotud ühiskondadel võimalus koguda teavet, jälgida mõjusid ja teha läbimõeldud otsuseid. Vaja on suuremat koostööd ja valitsuste proaktiivset juhtimist, mida toetavad ulatuslikud ekspertide panused ja ühiskondlikud vestlused. Kui me eksime, muutuvad stressid ja pinged, mida me igapäevase heaolu osas juba näeme, veelgi rohkem väljendunud.
Viis peamist tegevusvaldkonda:
Aruanne - Heaolu mõistmine kiirete digitaalsete ja sellega seotud muutuste kontekstis: mõju teadusuuringutele, poliitikale ja mõõtmisele – keskendub heaolu mõõtmetele, mida digitaalne ümberkujundamine tõenäoliselt kõige enam mõjutab nii individuaalsel, sotsiaalsel kui ka kodanikutasandil. Sotsioloogiast, antropoloogiast, psühholoogiast, inimarengust ja filosoofiast lähtudes liigub artikkel tavapärastest majandusanalüüsidest kaugemale, et soovitada poliitika väljatöötamise, uuringute ja järelevalve prioriteete, mida valitsused saaksid ette võtta, et valmistuda paremini digitaaltehnoloogia kiire ja laiaulatusliku kasutuselevõtu ühiskondlikeks mõjudeks.
Määratletakse viis peamist omavahel seotud valdkonda, millele on vaja kiiret tähelepanu pöörata:
- Varajane lapseea areng ja haridus: Digiajastul vajalikud oskused (isikutevahelised oskused, emotsionaalne vastupidavus, kriitiline mõtlemine) põhinevad esimestel eluaastatel välja töötatud kognitiivsete ja emotsionaalsete oskuste alustel. Traditsiooniliselt on need valdkonnad saanud vähem tähelepanu haridussüsteemide valitsuse kujundamisel.
- Vaimse tervise: Aruandes tuuakse välja viisid, kuidas digitaalne ümberkujundamine võib halvendada vaimse heaolu probleeme.
- Sotsiaalne kaasamine: Sotsiaalsete rühmade moodustamise ja tegutsemise viisi mõjutab selgelt sotsiaalmeedia ning sellel on suur mõju sotsiaalsele kapitalile ja usaldusele, millel on laiem mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja demokraatlikele protsessidele.
- Isiklik ja avalik julgeolek: Üksikisikute või rühmade puhul on esilekerkiv isikliku ja avaliku julgeoleku probleem seotud virtuaalse, võrgu- ja kaugseire tehnoloogiate erinevate vormide tegelike ja vahetute mõjude suureneva potentsiaaliga. Ühest küljest võib avaliku ruumi valve kontseptsioon tekitada inimestes turvalisema tunde, kuid kas see praktikas piirab ka isiklikku vabadust? Sotsiaalmeedia väärkasutamine võib ühiskondi üha enam polariseerida ja killustada ning ohustada meie heaolutunnet, eriti kui see kandub üle reaalsetesse tegevustesse.
- Juhtimine: Valitsemise mõiste hõlmab demokraatlikke protsesse (nt avalik esindatus, valimiste usaldusväärsus, usaldusväärsed avalikud institutsioonid, sõltumatu ja usaldusväärne 4. vara) ning valitsuse põhiteenuste ausat ja õiglast osutamist. Kuigi neid kahte valitsemise tähendust tuleb eristada, mõjutavad need mõlemad heaolu ja digitehnoloogiate mõju.
Lisateabe saamiseks või intervjuude saamiseks võtke ühendust Sir Peter Gluckmaniga (pd.gluckman@auckland.ac.nz) või +64 21 77 5568.
Rahvusvaheline valitsuse teadusnõustamise võrgustik (INGSA)
Rahvusvaheline valitsuste teadusnõustamise võrgustik (INGSA) on võrgustik, mis koosneb enam kui 4000 teadlasest ja poliitikaspetsialistist enam kui 80 riigist, kes töötavad teaduse ja avaliku poliitika vahelises liideses, et võimaldada tõendite paremat kasutamist poliitika kujundamisel.
[related_items ids=”715″]
Related Items
Kandidaatide esitamise taotlus: Noorte vaimse heaolu sotsiaalsed määrajad – tähtaeg 17. november
10.10.2023
HIV/AIDSi uuringute seis Aafrikas: intervjuu dr Joyce Nyoniga ülemaailmse AIDSi päeva puhul
01.12.2022
Palju õnne sünnipäevaks Montreali protokollile – kõigi aegade edukaimale keskkonnalepingule?
16.09.2022
Turg teadusuuringute ja poliitika ühendamiseks: rahvusvaheline linnatervishoiu konverents
11.12.2018
COP23 kliimamuutuste kõrvalsündmus – millal ja kus saavutatakse elamiskõlblikkuse piirid?
14.11.2017
Keskenduge interaktsioonidele: 2018. aastal on välja kuulutatud teine Nexuse konverents
01.08.2017
Teadusekspertide uus aruanne pakub ainulaadset juhendit säästva arengu eesmärkide elluviimiseks
12.05.2017
