Teadusekspertide uue aruande kohaselt vajavad ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid selgemaid ja paremini mõõdetavaid eesmärke

Rahvusvahelise teadusnõukogu (ICSU) ja Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Nõukogu (ISSC) täna avaldatud uue aruande kohaselt pakuvad SDG-d oma eelkäijatest, millenniumi arengueesmärkidest (MDG) võrreldes "suurt edu". Aruandes leitakse aga, et 169 eesmärgi kavandi all olevast 17 eesmärgist on vaid 29% täpselt määratletud ja põhinevad viimastel teaduslikel tõenditel, samas kui 54% vajab rohkem tööd ja 17% on nõrgad või ebaolulised.

Pariis, 13. veebruar 2015 – Kavandatavad ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG) – universaalne eesmärkide kogum, mis suunab rahvusvahelist arengut aastani 2030 – on sunnitud saavutama oma seatud poliitikaeesmärke ilma selgemate ja paremini mõõdetavate eesmärkideta. uue aruande kohaselt Täna avaldasid Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU) ja Rahvusvaheline Sotsiaalteaduste Nõukogu (ISSC).

Autorid leiavad, et üldiselt pakuvad säästva arengu eesmärgid oma eelkäijatega, millenniumi arengueesmärkidega (MDG-dega) võrreldes "suurt edusamme", mõistes paremini sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõõtme vastastikust mõju. Ja kuigi aastatuhande arengueesmärgid käsitlesid ainult arengumaid, kehtivad uued eesmärgid kõikidele maailma riikidele.

Aruandes leitakse, et 169 eesmärgi kavandi all olevast 17 eesmärgist on vaid 29% täpselt määratletud ja põhinevad viimastel teaduslikel tõenditel, samas kui 54% vajab rohkem tööd ja 17% on nõrgad või ebaolulised.

Eesmärkide hindamine – mille eesmärk on ellu viia 17 eesmärki, mille valitsused kinnitavad käesoleval aastal – on esimene omataoline, mille viib läbi teadusringkond ja see esindab enam kui 40 juhtiva teadlase tööd, mis hõlmavad mitmetes loodus- ja sotsiaalteaduste valdkondades.

Aruandes leitakse aga, et eesmärgid kannatavad integratsiooni puudumise, mõningase kordumise tõttu ja tuginevad liiga palju ebamäärasele, kvalitatiivsele keelepruugile, mitte rasketele, mõõdetavatele, ajaliselt piiratud kvantitatiivsetele eesmärkidele.

Näiteks ebavõrdsuse osas on kavandatud eesmärgid „asjakohased, kuid ebapiisavalt välja töötatud. Enamik neist on kujundatud pigem tegevustena kui lõpp-punktidena.

Autorid on mures, et eesmärgid on esitatud silodes. Eesmärgid käsitlevad selliseid väljakutseid nagu kliima, toiduga kindlustatus ja tervis üksteisest eraldatuna. Ilma vastastikuse sidumiseta on oht erinevate eesmärkide, eelkõige kompromisside vahel vaesusest ülesaamise ja jätkusuutlikkuse poole liikumise vahel. Ühe eesmärgi saavutamiseks võetavatel tegevustel võivad olla soovimatud tagajärjed teistele, kui neid taotletakse eraldi.

Nälja kaotamine on oluline eesmärk, kuid teadlased hoiatavad, et siinsed eesmärgid ei ole kõikehõlmavad, vaid kaks neist käsitlevad otseselt nälga ja alatoitumust, "ja isegi nende jaoks on sõnastus segane ja potentsiaalselt vastuoluline." Samuti mainivad nad, et nälja kaotamine tähendab enamat kui lihtsalt säästvat põllumajandust. Ebavõrdsus on peamine tegur, mida "ei ole selgesõnaliselt kaasatud".

Lisaks peavad poliitikakujundajad mõistma, et alatoitumine ei ole lihtsalt alatoitumine, vaid ka rasvumine ja mikrotoitainete puudus. Lisaks tuleb hoolitseda selle eest, et samaaegselt võita näljahäda, tõsta põllumajanduse tootlikkust ja vältida kahjulikku mõju loodusvarade baasile. Teise näitena eesmärkide omavahelise seose kohta märgivad teadlased, et näljahäda võitmist ei saa lahendada ilma, et oleks tagatud universaalne juurdepääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile.

Tervisekeskse kestliku arengu eesmärgi puhul ei tehta vahet erinevate riikide väga erinevate lähtepunktide vahel ega mainita riikide sisest ebavõrdsust. HIV/AIDS-ile, tuberkuloosile, malaariale, hepatiidile ja vee kaudu levivatele haigustele keskenduv sihtmärk "kõlab nagu nakkushaiguste tõrjevahend", kuid see eirab esilekerkivaid nakkusi, nagu Ebola ja uued gripitüved.

"Eesmärgid peavad olema kindlad, mõõdetavad ja peaksid tõhusalt juhtima rakendamist," ütles aruande juhtivkoordinaator Anne-Sophie Stevance. "Aruanne näitab selgelt, kuidas eesmärke saaks konsolideerida, ja osutab vastastikustele seostele, mis on sünergia haldamisel ja kompromisside vältimisel kriitilise tähtsusega." Näiteks võib põllumajandusliku maakasutuse suurendamine näljahäda lõpetamiseks kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, veeressursside liigkasutamise ja/või reostuse ning allavoolu (tõenäoliselt negatiivsed) mõjud mereressurssidele, mis omakorda võib teravdada toiduga kindlustatuse probleeme.

Aruanne avaldatakse enne ÜRO suurt kohtumist, mis toimub 17.–20. veebruaril, kus valitsused peavad läbirääkimisi üldise deklaratsiooni üle, mis toimib kestliku arengu eesmärkide raamistiku üldpildina.

Teadlaste aruanne rõhutab vajadust „lõpp-eesmärgi” järele, et anda selline suur nägemus. Autorid kirjutavad, et kestliku arengu eesmärkide kombinatsioon ei ole selge, samuti pole selge, kuidas kavandatud eesmärgid ja sihid selle lõpliku eesmärgi saavutamisele kaasa aitaksid. Nad soovitavad, et see meta-eesmärk oleks "jõukas ja kõrge elukvaliteet, mida jagatakse õiglaselt ja säilitatakse".

„See on teaduse võimalus olla partneriks 2015. aasta järgses arendusprotsessis ja toetada tõenduspõhist otsuste tegemist. Teaduse jaoks tähendab see punktide ühendamist valdkondade vahel, mis tavaliselt töötavad üksteisest sõltumatult, ”ütles Stevance.

RAHVUSVAHELISTE TEADUSTE NÕUKOGU KOHTA

Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU) on valitsusväline organisatsioon, mis koosneb ülemaailmselt riiklikest teadusasutustest (121 liiget, esindades 141 riiki) ja rahvusvahelistest teadusliitudest (31 liiget). See mobiliseerib rahvusvahelise teadusringkonna teadmisi ja ressursse, et tugevdada rahvusvahelist teadust ühiskonna hüvanguks.

RAHVUSVAHELISE SOTSIAALTEADUSTE NÕUKOGU KOHTA

ISSC on sõltumatu valitsusväline organisatsioon, mille UNESCO asutas 1952. aastal. See on esmane organ, mis esindab sotsiaal-, majandus- ja käitumisteadusi rahvusvahelisel tasandil. Selle missiooniks on suurendada sotsiaalteaduslike teadmiste tootmist ja kasutamist ühiskondade heaolu nimel kogu maailmas.

KONTAKT

Denise Young, Rahvusvahelise Teadusnõukogu kommunikatsioonijuht

E-mail: denise.young@icsu.org

Telefon: + 33 1 5115 1952

Johannes Mengel, Interneti-toimetaja / kommunikatsiooniametnik, Rahvusvaheline Teadusnõukogu

E-mail: johannes.mengel@icsu.org

Telefon: + 33 1 45 25 32 56

VAADAKE KÕIKI SEOTUD ÜKSUSED

  • Lahtiütlus: Tõlked genereerib Google'i tõlge automaatselt ja need võivad sisaldada vigu. ISC ei vastuta kahjude või probleemide eest, mis võivad nendest tõlgetest tekkida. Saate anda oma tagasisidet, kirjutades meile aadressil webmaster@council.science
    Märge: Pange tähele, et 2023. aasta septembris toimuv ÜRO Peaassamblee teaduse tippkohtumine ei ole Rahvusvahelise Teadusnõukogu üritus. Rahvusvahelisel Teadusnõukogul ei ole selle ürituse ega ürituse korraldajaga mingit seost.
    • Otse sisu juurde