Jätkusuutlikkuse väljakaevamine: mullateadus SDG-de jaoks

Dr Eleonora Bonifacio on pedoloogiaprofessor Itaalias Torino ülikoolis. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud mulla arengu protsessidega, loodusliku mullaviljakuse kujundamisega ja mulla põllumajandusliku kasutamise mõjutamisega. Ta keskendub mulla füüsikalistele omadustele (nt mulla struktuuri areng, mulla poorsus jne) ja mulla erosiooni hindamisele. Tal on teaduskoostööd paljudes Euroopa riikides, aga ka Jaapanis, Austraalias, Venemaal ja Ameerikas.

Eelseisvas ISC Distinguished Lecture Series veebiseminarTa käsitleb mulla vähetuntud funktsioone ja omadusi pealkirjaga „Mehhanismide sidumine mulla funktsioonidega säästva arengu eesmärkide saavutamiseks”. Ta kirjeldab eelkõige süsiniku säilitamise mehhanisme, selgitab võõrpuuliikide invasiivsust ja räägib taimede ellujäämisomadustest.

💻 Liituge meiega veebis 19. septembril kell 16:00 CEST poolt registreerimine siin.

Mis tekitas teie huvi pedoloogia vastu ja mis viis teid sellele erialale spetsialiseerumiseni?

Minu ülikooli mullateaduse professor Enza Arduino köitis mind tõeliselt. Väga tark naine, kes suutis mulle tutvustada teema keerukust ja mullateaduse erinevate aspektide omavahelisi seoseid. Ainult asjakohaste põhjenduste abil said õpilased tema küsimustele vastata. See on praegu ülikooliõppes standardne, kuid 1980. aastate alguses polnud see nii levinud. Ma avastasin, et mullateaduses tundus kõik uskumatult loogiline.

Veel üks põnev aspekt muldade uurimisel, mis mind sellesse valdkonda tõmbas, on see, et peate veidi tundma mitut distsipliini, kuna mullad sisaldavad mineraale, orgaanilisi ühendeid ja elusorganisme – mistõttu on see väga huvitav transdistsiplinaarne uurimisvaldkond.

Millisena näete pedoloogiavaldkonna arengut lähiaastatel? Kas valdkonnas on pakilisi väljakutseid või küsimusi, millele teadlased peaksid lähiaastatel keskenduma?

Arvan, et praegused pedoloogia ja teiste teaduste uuringud peaksid põhikontseptsioonid uuesti läbi vaatama. See pingutus väldiks katsete kordamist. Näiteks pinnase pH vähenemise fenomen piki kliimagradienti on juurdunud geokeemia teoorias ja seda on empiiriliselt tõestatud juba aastaid. Siiski puutun teadusajakirja toimetajana sageli kokku selliste uurimishüpoteesidega nagu "oletame, et mulla pH on kuivemates piirkondades kõrgem kui niiskemates piirkondades", millele järgnesid katsed seda hüpoteesi tõestada. Noh, mul oleks palju uudishimulikum lugeda pabereid, mis demonstreerivad vastupidist stsenaariumi ja uurivad trendist kõrvalekaldumise põhjused.

Uued tehnikad võimaldavad ulatuslikku andmete kogumist ja luua uusi huvitavaid uuringuid koos uute kontseptsioonidega. Globaalses mastaabis muudab muldade suur varieeruvus aga ebapraktiliseks hinnata nende reaktsioone kliimamuutustele või muudele globaalsetele stressiteguritele igas kohas. Seetõttu tuleb teadmiste kaevandamist edendada. Mind üllatab tõsiasi, et suur hulk 1980. ja 1990. aastatel tehtud uuringuid ei ole digitaalse edastuse puudumise tõttu alati kergesti kättesaadavad. See viib sageli tahtmatu uurimistöö dubleerimiseni.

Mis ajendas teid valima rahvusvahelise säästva arengu alusteaduste aasta loengu jaoks just need konkreetsed teemad?

Mulla paljude funktsioonide hulgas olen otsustanud keskenduda kolmele.

Esimene neist on süsiniku sidumine. Viimase 20 aasta jooksul on tehtud palju uuringuid orgaanilise aine stabiliseerumise mehhanismi kohta muldades, kuid tundub, et meil ei õnnestunud neid leide teistele teadusringkondadele ja sidusrühmadele levitada, kuna paljud vanad kontseptsioonid on endiselt moes.

Teine funktsioon, mida tahaksin esile tõsta, on taimede kasvu jaoks toitainetega varustamine. Väetisevarude ammendumise tõttu on vajadus optimeeritud väetamise järele hädavajalik. Kuigi põllukultuuride majandamise strateegiad hõlmavad jätkusuutlikkuse põhimõtteid, on meie arusaam sellest, kuidas põllukultuurid reageerivad globaalsetele muutustele toitainete vajaduse osas, piiratud ja alakasutatud. Sama lõhe kehtib ka poollooduslike keskkondade, nagu metsad või rohumaad – kuidas need reageerivad suurenenud CO2 kontsentratsioonile? Mõned toitained võivad muutuda piiravateks teguriteks, kuid see sõltub mulla omadustest.

Viimane on bioloogiline mitmekesisus. Ma ei ole mullabioloog, kuid iga mullateadlane peaks endalt küsima, kas kasu on seotud mulla varieeruvusega. Kas mulla bioloogilise mitmekesisuse ja süsiniku sidumise suurendamisel on teoreetiline piir või saame neid funktsioone pidevalt täiustada?

Kuidas pedoloogia ristub teiste teadusharudega?

Kui mõelda mullale kui maa biootilise ja abiootilise sektsiooni vahelisele liidesele. On selge, et suhtlus geoloogide, bioloogide ja taimefüsioloogidega on ilmne. Lisaks on vaja panust rohkem rakendusteadustelt (vilja- ja metsateadused), kui tahame põnevate teadusprobleemide tulemusi reaalse maailmaga siduda.

Loodan, et kolleegid teistelt erialadelt tunnevad uudishimu mulla omaduste ja toimimise vastu. Mul oleks tõeliselt hea meel, kui see veebiseminar tekitaks uusi interdistsiplinaarseid suhtlusi.

Registreeru loengule

ISC väljapaistev loengusari: „Mehhanismide sidumine mullafunktsioonidega säästva arengu eesmärkide saavutamiseks”

19. september | 16:00 – 17:00 CEST | 14:00 – 15:00 UTC

Kaebused
Selles artiklis esitatud teave, arvamused ja soovitused on üksikute kaastöötajate omad ega pruugi kajastada Rahvusvahelise Teadusnõukogu väärtusi ja tõekspidamisi.

Image by Gabriel jimenez on Unsplash.