Teaduse tulevik: meie partnerite – Rahvusvahelise Teadusnõukogu

See on teine osa tavalisest sarjast, mis avaldatakse praegusest kuni aastani meie liikmete ajalooline ühiskoosolek oktoobril Taipeis. Kui ühinemine kokku lepitakse, tähistab ühinemine mitu aastakümmet kestnud arutelu kulminatsiooni loodus- ja sotsiaalteaduste tõhusama koostöö vajaduse üle ning toob kaasa uued mõtteviisid kõigi teaduste rollist kaasaegsete keerukate väljakutsete lahendamisel. maailmas.

Uus organisatsioon käivitatakse ametlikult 2018. aastal. Kavandatava ühinemise kohta lisateabe saamiseks külastage veebilehte gitbooki leht.

Lugege sarja esimest osa "Milleks on teadus teie arvates praegusel ajastul ja järgmise 30 aasta jooksul?" siin.

K: Mis määrab tänapäeva teaduse globaalse konteksti ja millist teadust on hädasti vaja?

Erik Solheim, ÜRO keskkonnajuht (UNEP): Globaalselt on teaduse kontekst tänapäeval selline 2030 Agenda või Säästva arengu eesmärgid (SDG-d). Hädasti vaja läheb teadust, mis võiks toetada kiiret üleminekut neljandale industrialiseerimisele, mida iseloomustavad suurandmed, digitaalrevolutsioon, robottehnoloogiad, rohelised ja vähese COXNUMX-heitega tehnoloogiad, ringmajandus jne.

Irina Bokova, ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) peadirektor: Vajalikku interdistsiplinaarset teadust hõlmavad sellised mõisted nagu keerukuseteadus, jätkusuutlikkuse teadus ja sellised algatused nagu Tulevane Maa. Nad edendavad teadusuuringuid, mida iseloomustavad kaasdisaini, ühistootmise ja ühisarengu põhimõtted. Teadusuuringutes kasutatakse teadlaste, kogukondade, põlisrahvaste ja muude sidusrühmade panust, et tagada kõigi asjaomaste teadusharude ja osalejarühmade oluliste teadmiste kaasamine. Sel viisil ületab teadus lihtsa probleemianalüüsi ja hõlmab väärtusi, norme ja nägemusi, mis juhivad teadmiste tootmisprotsessi ning suurendavad teadlaste ja mitteakadeemiliste sidusrühmade vahelise koostöö kaudu legitiimsust, vastutust ja vastutust probleemi ja võimaliku lahenduse eest. .

Teaduse ja poliitika vahelise liidese kitsaskohtade lahendamiseks omandab teaduse teaduse täieliku kasu saamiseks kriitilise tähtsuse valdkondade „Teadus poliitikaks” ja „Teaduspoliitika” olemuslik vastastikune seos. Riigid vajavad poliitika kujundamiseks teadusalast nõustamist ja arengu juhtimiseks tõhusaid poliitikavahendeid, mis omakorda mõjutab teadusnõustamise protsessi. Seetõttu on ülimalt oluline kehtestada teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni süsteemid, mis tunnistavad teaduse interaktiivset ja evolutsioonilist olemust ning mille poliitika ei keskendu mitte ainult teaduse infrastruktuurile, vaid ka institutsioonidele ja organisatsioonidele, mis toetavad laiemat üksikisiku, organisatsiooni ja organisatsiooni. organisatsioonidevahelised õppeprotsessid.

Guido Schmidt-Traub, ÜRO säästva arengu lahenduste võrgustiku tegevdirektor: Tänapäeval on kestliku arengu eesmärgid ja Paris Kliima lepingu pakkuda teadusele konteksti. Need kutsuvad teadust üles püstitama julgeid uurimisküsimusi ja nendega tegelema. Keskseks väljakutseks on siin teadlaste suurema rahvusvahelise koostöö edendamine.

Mohamed Hassan, Maailma Teaduste Akadeemia (TWAS) asutajajuht: Teaduse globaalset konteksti määratlevad kaks peamist ideed: interdistsiplinaarne ja multidistsiplinaarne teadus ning rahvusvahelised võrgustikud ja partnerlussuhted. Kestliku arengu eesmärkide täitmiseks ja jätkusuutliku heaolu edendamiseks peame ületama piire ja lõhkuma silohoidlaid.

Toidu-vee-energia seos on ilmselge näide, kuid me ei saa selle tähtsust üle tähtsustada. Kõik kolm on defitsiit. Kõiki kolme tuleb toota ja kasutada säästvalt. Vajame vett ja energiat, et toota piisavalt toitu 10 miljardile inimesele. Vajame teadust, et tõhustada toidu- ja energiatootmist veevarusid säästval viisil. Samuti näeme interdistsiplinaarse teaduse tähtsust sellistes valdkondades nagu nanotehnoloogia, biomeditsiinitehnoloogia, kosmosetehnoloogia ja asjade internet, mis kõik peaksid lähiaastatel saavutama olulisi uuendusi.

Rahvusvahelised partnerlused on edu saavutamiseks hädavajalikud. Mõelge toidu-vee-energia seosele: kui tahame mõista, kuidas see toimib Ida-Aafrikas või Araabia piirkonna põuaaladel, vajame kohalikke teadmisi ja kohalikke uurimisteadmisi või piirkondlikke teadmisi ja teadusteadmisi. Kuid neid teadmisi saab arendada ja kasutada koostöös teiste ekspertidega väljaspool neid piirkondi. Kui põhja- ja lõunamaa teadlased teevad koostööd, õpivad nad üksteiselt ja arenevad koos.

Charlotte Petri Gornitzka, OECD arenguabikomitee (DAC) esimees: Nagu paljud teisedki ühiskonnavaldkonnad, peab ka teadus liikuma mitmekesisemas keskkonnas, mis puudutab rahastamist, talentide värbamist, partnerlussuhteid ning dialoogi sidusrühmade ja üldsusega. Selles kontekstis peame me kõik omaks võtma mitmekesisuse. Minu kogemuse põhjal on kõige pakilisem tagada fundamentaalteaduslike uuringute rahastamine praegusel globaliseerumise ja mitmekesisemate ühiskondade ajastul. Paljudes ühiskondades kipuvad suurenema koostöö ja mitteriikliku rahastamise võimalused ning see toetab tavaliselt rakendusuuringuid.

Rootsi Rahvusvaheline Arengukoostööamet (Sida): Teaduse globaalset konteksti määratleb ebavõrdsus kõigis selle mõõtmetes: juurdepääs, ressursid, sugu, suhted ja geograafiline esindatus; ning teadmiste ja tegevuse vahelise lõhe tõttu.

Hädasti on vaja teadust, mis on kohapeal kindlaks määratud, globaalselt kaasatud ja inimkonnale kasulik: teadust, mida toodetakse kõigis riikides, nende poolt ja nende jaoks.

Akadeemiatevaheline partnerlus (IAP): Teaduse globaalset konteksti iseloomustavad: (a) võimete ja tegevuste kiirenev globaliseerumine; b) infotehnoloogia ja digitaalsete andmetega manipuleerimise üha kesksemaks muutuv panus enamiku valdkondade ja teadusharude edusammudesse; c) teadusuuringute jõupingutuste kasvav keerukus seoses ulatuse, ulatuse ja punktidega a ja b võimaldatud interdistsiplinaarsusega; ja d) paljude teaduslike jõupingutuste ja avastuste kasvav olulisus erinevate poliitiliste küsimuste ning rakendus- ja turustamispüüdluste jaoks.

Kindlasti teadus, mis aitab kaasa vastuses välja toodud eesmärkidele ja eesmärkidele küsimus 1 on hädasti vaja. Teadus, teadus- ja arendustegevus, mis rahuldab jätkuvalt kõrge sissetulekuga riikide inimeste tajutavaid vajadusi selle arvelt, et muuta nende hüved endiselt vaesuses elavatele miljonitele kättesaadavaks, ei ole õiglane ja õiglane. Samuti on vaja, et ülemaailmne teadusettevõte tagaks maksimaalse kaasatuse nii teadustegevuses kui ka asjakohastes liidestes, nt poliitikakujundajatega. Teadlasi ja algajaid teadlasi arengumaades, naisteadlasi ja alaesindatud rühmade teadlasi ei tohi maha jätta, vaid nad tuleks kaasata partneritena erinevatesse kaasamisvormidesse.

Lisaks tekkisid ja kodifitseeriti mõned teaduse põhipraktikad ja -institutsioonid omaaegses keskkonnas ning need ei pruugi sobida praegu tekkiva teaduskeskkonnaga. Oma lubaduste ja potentsiaali elluviimiseks peab ülemaailmne teadusettevõte oma institutsioonid ja tavad uuesti läbi vaatama ja tugevdama, et tagada suurem rangus ja terviklikkus.

Ülemaailmne teadusettevõte jätkab globaalse ühiskonna usalduse teenimist ja näitab suurema läbipaistvuse ja vastutuse kaudu teadusesse tehtavate märkimisväärsete ressursside investeeringu väärtust. Ülemaailmne teadusettevõte peab võtma juhtrolli ka teaduse väärkasutamise ärahoidmisel ja osalema ühiskondlikes aruteludes eetiliste küsimuste üle, mida tõstatavad mõned uued tehnoloogiad ja uurimisvaldkonnad.

Marlene Kanga, Maailma Inseneriorganisatsioonide Föderatsiooni (WFEO) valitud president: Vajame kiiresti teadust, mis tegeleks globaalsete probleemidega, mis ei piirdu riigipiiridega. Peame tegelema kliimamuutustega kui pakilise väljakutsega, aga ka sellega seotud probleemidega, mis on seotud ookeanide, liikide kadumise, metsade hävitamise ja õhusaastega – kõik need on ülemaailmsed probleemid.

Chao Gejin, Rahvusvahelise Filosoofia ja Humanitaarteaduste Nõukogu (CIPSH) president: Teadus on üha olulisem ja tänapäeva globaalses kontekstis asendamatu. Vajame kiiresti teadust, et edendada inimeste elusid laiemas mõttes ja vähendada ohtu, mida kõrgtehnoloogilised relvad meie liigile kujutavad.