Olete aastaid töötanud Maailma Säästva Arengu Nõukogu (WBCSD) heaks ja olete just võtnud vastu väljakutse juhtida koalitsiooni We Mean Business. Kuidas saaksime inimarengu kontseptuaalset mõistmist ümber mõelda? Mida tähendab inimkonna areng tänapäeval?
Kui ma mõtlen inimarengule COVID-19 pandeemia kontekstis – midagi, mis on konkreetne ja konkreetne, midagi, mis paneb kõik proovile, midagi, mis on näidanud, kui omavahel seotud ja samas kui habras meie maailm tegelikult on –, mõistan, et inimareng on tõesti inimese vastupanuvõime suurendamise kohta.
Vastupidavus on võime pärast šokki tagasi põrkuda ja uute oludega kohaneda. Inimestena oleme üle elanud palju erinevaid vapustusi. Täna on COVID-19. Me näeme, kuidas sellest kohutavast epideemiast on saanud enamat kui lihtsalt tervisekriis – see on nüüd ka suur majanduskriis, mis mõjutab inimesi ja arengut kogu maailmas.
Näeme ka seda, kuidas kõige haavatavamad inimesed saavad kõige rohkem mõju ja nad on vähem võimelised reageerima. Kriis on toonud esile ebavõrdsuse meie ühiskonnas ning sellel on kahjulikum mõju inimestele, kes olid varem vähem vastupidavad ja kellel on praegu väga rasked ja keerulised ajad.
Kui ma mõtlen inimkesksele arengule, siis mõtlen haridusele ja heaolule kui vastupidavuse alustaladele. Haridus on üks viise, kuidas inimesed saavad vastupidavamaks ja paremat elu elada. Oleme tänu Internetile ja muudele tehnoloogiatele tohutult edasi arenenud, kuid peame üle maailma tegema rohkem, et tagada lastele ja eriti tüdrukutele lihtne ja turvaline juurdepääs haridusele.
Heaolu on samuti oluline. Kuid me peame laiendama selle ulatust, mida peame heaolu allikateks. Loomulikult on see füüsiline ja pandeemia näitab, kui oluline on inimestele juurdepääs meditsiinile ja tervishoiusüsteemidele. Kuid see illustreerib ka seda, kuidas heaolu on majanduslik, kuna see nõuab rahalisi vahendeid mitte ainult ellujäämiseks, vaid ka hea elu elamiseks.
Heaolu juures on ka kolmas võtmekomponent ja see on seotud meie looduskeskkonnaga. Õhusaaste, kliimamuutused, maa degradeerumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutavad inimeste füüsilist ja majanduslikku heaolu. Need keskkonnategurid on heaolu seisukohast võtmetähtsusega ning on võtmetähtsusega, et inimesed oleksid šokkide ja mõjude suhtes vastupidavad.
Lühidalt öeldes usun, et üks võimalus inimarengu kontseptsiooni ümbermõtestamiseks tänapäeval on siduda see vastupidavusega ja laiendada inimkeskset fookust looduskeskkonna kui keskse samba lõimimisega. Pandeemia on näidanud meile, kui ettevalmistamata me süsteemseks šokiks olime, ja me juba teame, et tulemas on veel üks suur šokk, milleks on kliimamuutused. Peame selleks valmis olema, et saaksime vastupidavateks.
Teil on palju kogemusi idee propageerimisel, et ettevõtlus ja tööstus on kestliku arengu eesmärkide (SDG) saavutamisel ja vastupidavatele ühiskondadele kaasaaitamisel kesksed osalejad. Võttes seda õppetundi lähtepunktina, millised on teie arvates tänapäeval inimarengu kõige olulisemad väljakutsed?
Usun, et tänapäeval on inimarengu kõige olulisemad väljakutsed majanduse, keskkonna, arengu edendamise ja ebavõrdsusega tegelemise vahelised kompromissid. Õige tasakaalu leidmine on väljakutse ja me näeme mõningaid positiivseid märke, kui ettevõtted hakkavad kaaluma, kuidas minna üle uuemale sidusrühmade kapitalismi süsteemile, mis on õiglasem kui traditsiooniline aktsionäride kapitalism.
Seega peame kaaluma, kuidas tasakaalustada neid tegureid: konkureerivaid majandushuve, keskkonda ja sotsiaalseid probleeme. Näiteks juba täna selgelt ähvardav majanduslangus avaldab tohutut mõju inimeste arengule ja suurendab oluliselt sotsiaalset ebavõrdsust. Usun, et just nende sidusrühmade omavahelisi seoseid nähes saame leida tee edasi.
Näiteks teame, et hästi toimiv majandus sõltub inimestest, kes on terved, rahulolevad ja kelle põhivajadused on rahuldatud. Ja see tähendab, et inimesed vajavad tervislikku keskkonda. Seega on nende probleemide vahel raskeid kompromisse, kuid on ka mõningaid kordajaid. Kõige olulisem on tagada, et suudaksime muuta säästvast arengust kasumliku ärimudeli – et see oleks kasulik nii planeedile kui ka inimestele. See omakorda loob positiivset kasu nii majandusele kui ka sotsiaalsele heaolule.
Räägib lähemalt, mis peab juhtuma, et inimkeskne säästev areng oleks tulusam.
Esimene asi on see, et me peame arvesse võtma keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kulud, nii et see kajastuks kaupade ja teenuste hindades. See on harjutus looduse kulu, heitkoguste ja ka sotsiaalkulude hinna määramiseks. Siiani neid loodushinna ja sotsiaalse hinnakujunduse kontseptsioone tegelikult ei eksisteerinud. Kuid on hädavajalik, et hakkame neid kasutusele võtma, sest hetkel sisalduvad need kulud meie ostetavate kaupade ja teenuste hulgas. Kui me õigesti Hinda kaupade ja teenuste tegelik hind, motiveerime ettevõtteid neid keskkonna- ja sotsiaalkulusid vähendama ning konkurentsieelise võitma.
Teine asi on see, et ettevõtlus peab mõistma, hindama ja maandama tegelikke riske, mis esinevad nii sotsiaalsel kui ka keskkonna poolel. Enne kriisi nägime sotsiaalsete rahutuste kasvu; rahutused Hongkongis, Tšiilis ja paljudes teistes riikides. Sotsiaalne rahulolematus on tegelikult äritegevuse põhirisk. See teeb ettevõtted ärevaks, sest loomulikult on inimesed ettevõtluse elujõuks – nad on ettevõtete töötajad, kliendid ja tarnijad.
Pandeemiaga kaasneb selge hulk probleeme ja riske, nagu ka kliimamuutustega. Peame kasutama neid hetki, mil konkreetne risk on väga nähtav, et kiirendada selle lahendamiseks vajalikke muudatusi. Kaasates keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid (ESG) ettevõtete finantsaruandlusse, tagavad ettevõtted, et neil on meetmed nende maandamiseks. Finantssektor võtab seda oma kapitali jaotamisel arvesse ning ettevõtetel, kes suudavad neid riske vähendada, on kapitalikulu madalam.
Välismõjude kulude ja riskide integreerimine majandussüsteemi muudab majandust täielikult, nii et jätkusuutlikumatel projektidel on odavam kapitalikulu ja nende toodetel on turul konkurentsieelis.
Paljud ettevõtted tegelevad säästva arengu eesmärkidega (SDG), kuid me näeme vähe tegelikke muutusi. Kuidas saaksime muuta inimarengu idee mõjukamaks ja mõjukamaks?
Usun, et kõige otsesem viis inimarengut mõjukamaks muuta on selle tõlkimine viisil, mis mõõdab ettevõtete sotsiaalset ja keskkonnariski ning võimalusi. Millised on konkreetsed mõõdikud, mis aitavad ettevõtetel tulemuslikkust mõõta ja jälgida? Kuidas saab ÜRO Arenguprogramm (UNDP) neid arendada?
Kui näiteks kliimamuutuste mõõtmisel on tehtud palju edusamme, siis sotsiaalse poole pealt on areng olnud väga aeglane. Kuigi käimas on hea töö, näiteks sotsiaalse kapitali protokolliga, vajame rohkemat ja me vajame, et see oleks tavapärane, mitte ei saaks lihtsalt teejuhtide tähelepanu. Peame looma tugevama ja mõjuvama narratiivi selle kohta, miks sotsiaalsed ja arengudimensioonid on ettevõtluse jaoks olulised, kuidas sotsiaalsed rahutused äritegevust mõjutavad ning miks ettevõtted peavad mõõtma, jälgima ja aru andma edusamme ja inimarengu mõõdikute saavutamist.
Mida mõõdetakse, seda juhitakse. Kokkulepitud raamistik inimarengu mõõtmiseks aitab ettevõtetel mõõta, jälgida ja aru anda edusammudest ning võrrelda teiste ettevõtetega.
Lõpetuseks, milline on teie arvates inimarengu tähenduslik määratlus, pidades silmas äripublikut?
Ettevõtluse poole pöördumiseks peame rääkima selle keelt. Väga praktilisel tasandil mõistab ettevõtlus oskuste, talentide ja inimeste potentsiaali tähtsust. Usun, et igasugune inimarengu definitsioon, mis tõstatab nende teemade olulise, on kasulik mitte ainult ettevõtlusele, vaid ka avalikule sektorile.
Paljud ettevõtted, kellel on keerulised tarneahelad ja kes toetuvad paljudele erinevatele inimestele, teevad jõupingutusi selle nimel, et neil inimestel oleks korralikud töökohad, korralikud töötingimused ja hea keskkond. Need küsimused on väga olulised mitte ainult ettevõtte tulemuste, vaid ka nende töötajate tarneahelas töötulemuste, jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsuse seisukohast.
Muutusteks on häid pretsedente. Näeme, kuidas viimastel aastatel on ettevõtted soolise mitmekesisuse ja inimõiguste tähtsusega üha enam tuttavaks saanud. Arvan, et ettevõtlus mõistab, et mitmekesisemad ettevõtted – geograafiliselt, kultuuriliselt ja sooliselt – on edukamad. Meeskond, kus on palju mitmekesisust, toob igaühes esile parima ja on väga rikastav.
Selle pandeemia ja muude vapustuste ajal on ettevõtted näinud, et nad võivad olla väga vastupidavad – aga kui nende inimesed (tarbijad, töötajad, teenusepakkujad) ei ole vastupidavad, näevad nad tohutult vaeva.
Lühidalt öeldes muudavad ettevõtted vastupidavaks vastupidavad inimesed ja vastupidavad ühiskonnad. Kuna UNDP mõtleb ümber inimarengu määratluse, peaks see seadma keskmesse vastupidavuse.
María Mendiluce kuulub WBCSD tippjuhtkonda, juhendades enam kui 200 liikmesettevõtet muutva kliimapoliitika ja energia ülemineku teemadel. Lisaks oma rollile WBCSD-s on María ka selle tegevjuht Mean Business koalitsiooni.
Kaanepilt: autor Marco verch on Flickr
