Inimarengu ümberkujundamine 21. sajandiks on väga vajalik. Mul on au Rahvusvahelise Teadusnõukogu ja ÜRO Arenguprogrammi kutse üle arutelule kaasa aidata. Pakun, et arutelu keskmes oleks küsimus, millest ÜRO on ammu kõrvale hiilinud: kas inimkonna määrav majanduslik eesmärk on kasvatada sisemajanduse koguprodukti (SKT) või kindlustada inimeste ja elava Maa heaolu?
Ülemaailmne pühendumus madala sissetulekuga riikide majandusarengule hakkas rahvusvaheliselt levima vahetult enne Teise maailmasõja lõppu. 1980. aastate keskpaigaks jõudsid paljud meist, kes olime oma elu sellele eesmärgile pühendanud, järeldusele, et midagi on väga valesti.
Inimeste eluea pikendamisel immuniseerimise ja muude rahvatervise meetmete abil on tehtud olulisi edusamme. Keskendumine formaalse sektori tootmise ja tarbimise kasvule, mõõdetuna SKT-ga, eiras aga enamiku inimeste olulisi vajadusi ja eiras täielikult Maa looduslike süsteemide nõudeid. Inimestelt võeti kontroll nende elamisvahendite üle ja Maalt võeti ära võime säilitada elu. Need murettekitavad tulemused on jätkuvalt halvenenud.
Globaalse jalajälje võrgustiku (2018) hinnangul on inimesed praegu tarbida kiirusega 1.7 korda mida suudavad taluda Maa regeneratiivsed süsteemid. Selle tulemusena hävitame elusüsteemide tervist, mis pakuvad toitu, mida me sööme, vett, mida joome, õhku, mida hingame, ja kliima stabiilsust, mis kujundab iga elusolendi igapäevaelu. Kuna üha suurem osa Maa pinnast muutub elamiskõlbmatuks, jätavad miljonid ümberasustatud inimesed hirmu ja kurbusega oma kodud, et otsida varjupaika Maa kahanevatest elamiskõlblikest kohtadest.
2018. aasta oktoobris ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel hoiatas kasvuhoonegaaside saastet tuleb 45. aastaks vähendada 2010. aasta tasemega võrreldes 2030% ja 100. aastaks 2050%, et vältida korvamatuid tagajärgi Maale ja inimkonnale. Vahepeal sunnib äärmuslik ja kasvav ebavõrdsus valdavat enamust maailma inimestest igapäevaselt ellujäämise nimel võitlema.
Oxfam teatab sellest 26 miljardäri omab praegu isiklikku finantsvara, mis on suurem kui inimkonna vaeseima poole omadel (Oxfam, 2019). Oxfam edasi hinnangul et 3.9 miljardit vaesemat inimest tekitavad vaid ligikaudu 10% süsinikdioksiidi heitkogustest, samas kui rikkaimad 10% moodustavad ligikaudu poole (Oxfam, 2015).
Ameerika Ühendriikides – mis uhkustab maailma rikkaima riigiga – omab 1% jõukamat riiki oluliselt rohkem vara kui alumine 90%. Enamik viimaseid seisavad silmitsi igapäevaste probleemidega, et rahuldada olulisi vajadusi. Kuuel kümnest oleks raskusi 1,000 dollari leidmisega hädaabikulude katmiseks, nagu raviarve või autoremont.
Mõned riigid teevad paremat tööd kui Ameerika Ühendriigid, kuid üldpilt on kombinatsioon vähesest eelistatud inimeste nilbest ületarbimisest ja enamiku jaoks ülemõistusetust meeleheitest – olukord, mille COVID-19 pandeemia rõhutas ja halvendas. Lihtsalt öeldes, me hävitame Maa võime toetada elu kasvatada mõne miljardäri varandust.
Vaatamata valitud näitajate paranemisele on heaolu seisukohast üldine arenduskogemus olnud sügav läbikukkumine. Oleme kindlad, et SKT kasvatamise kohustuse hoidmine lõpetab lõpuks vaesuse ja säästab keskkonda. Kogemused näitavad täpselt vastupidist. Oleme juba ammu tunnistamas, et selle väite aluseks olev majandusteooria põhineb valedel eeldustel Maa, meie enda ja raha kohta.
Surmav COVID-19 pandeemia, mis on sulgenud kogu maailmamajanduse, ühineb nüüd kliimahädaolukorra ja tulevaste pandeemiate ohuga, et tuua looduse ülimuslikkus inimeste tähelepanu keskpunkti. Pandeemia näitab ka meie inimvõimet kiireteks ja dramaatilisteks globaalseteks muutusteks, kui tingimused seda nõuavad.
Inimese tulevik sõltub sügavatest muutustest, mida juhib 21. sajandi majandusteadus, mis põhineb kolmel põhitõel:
- Inimese heaolu sõltub elava Maa heaolust. Kõik elusolendid sõltuvad eluskooslustest, mis organiseeruvad, et luua, jagada ja pidevalt taastada eluks olulisi tingimusi. Oleme selle elava Maa kogukonna lapsed, kes meid sünnitas ja kasvatas. Meie heaolu sõltub tema heaolust. Ta eksisteeris kaua ilma meieta. Me ei saa ilma temata eksisteerida. Tema tervise taastamine peab olema määrav majanduslik prioriteet.
- Inimene on paljude võimalustega valikuid tegev liik. Inimkultuuride ja institutsioonide ajalooline mitmekesisus näitab, et oleme paljude võimalustega liik. Näiteks saame teha koostööd kasvatamiseks. Või konkureerida ärakasutamise nimel. Meie eripära määrab meie võime teha ühiseid kultuurilisi ja institutsionaalseid valikuid, mis omakorda kujundavad meie individuaalseid ja kollektiivseid suhteid üksteise ja Maaga.
- Püüd raha kasvatada seab ohtu inimese tuleviku. Raha on number, millel on väärtus ainult siis, kui teistel inimestel on midagi müüa, mida me vajame või soovime. Kasulik tööriistana muutub raha ohtlikuks, kui seda eesmärgina omaks võtta. Ühiskond, mis valib inimesi ja loodust ära kasutada, et kasvatada raha inimestele, kellel on juba rohkem raha kui vaja, suurendab lõhet rikaste ja vaeste vahel, hävitab Maa suutlikkust elu toetada ja viib lõpuks inimeste enesesuremiseni.
Inimese tulevik sõltub kultuuriliste ja institutsionaalsete valikute tegemisest, mis ühtivad meie kui elusolendite vajadustega – muudavad elu, mitte raha, meie määravaks väärtuseks ning aktualiseerivad meie inimloomuse ja demokraatlike püüdluste potentsiaali. Need valikud kujundavad esile kerkiva nägemuse uuest ja tõeliselt tsiviliseeritud tsivilisatsioonist, kus on rahu, õiglus, materiaalne küllus ning vaimne ja loominguline küllus kõigile.
Tee sellesse ihaldusväärsesse tulevikku nõuab tagasiminekut, et näha end uuesti eneseteadliku valikuid tegeva liigina, kellel on sügav vastutus aidata kaasa Maa tervenemisele kahjude eest, mida meie minevikus ettevaatamatus on tekitanud. Selle kohustuse täitmine nõuab meie inimsuhete põhjalikku ümberstruktureerimist üksteise ja Maaga, mis põhineb tõdemusele, et meie inimeste valikuvõimega kaasneb ka vastav vastutus terviku heaolu eest, millest omakorda sõltub meie heaolu.
Keskendudes inimõigustele, oleme jätnud tähelepanuta oma vastavad inimlikud kohustused. Ümberkujundamine Inimõiguste ülddeklaratsioon kuna inimõiguste ja kohustuste ülddeklaratsioon võib olla määravaks märgiks meie valmisolekust astuda samm uue elu pooldava tsivilisatsiooni poole, mis pakub kõigile piisavat, turvalist ja rahuldust pakkuvat tööd eesmärgi, jõu ja sigimise ümbersuunamise kaudu.
1. Suuna Eesmärk ümber SKT kasvult inimeste ja planeedi heaolu kindlustamisele. Muutes SKT kasvu meie määravaks inimlikuks eesmärgiks, oleme muutnud raha oma määravaks väärtuseks ja loonud majanduse, mis on vastuolus meie kui elusolendite olemusega, kes sõltuvad elavast Maast ja kellel on kõrgelt arenenud eneseteadliku valiku võime. Me saame seda, mida mõõdame. Meil on nüüd piisavalt tõendeid selle kohta, et SKT kasv kahjustab inimeste ja Maa heaolu. On aeg keskenduda selle asemel heaolu mõõtmistele.
Oma keeruliste suhete haldamine üksteise ja Maaga, kasutades SKT-d kui meie ainsa tulemuslikkuse mõõdet ja kasvu ainsa eesmärgina, on nagu lennukiga lendamine, kasutades ainult õhukiiruse indikaatorit, eesmärgiga maksimeerida kiirust. Kuna kiireima kiiruse saab kõige paremini saavutada kiire laskumisega, on see surmava avarii valem.
Lennuki ohutuks lendamiseks on vaja armatuurlauda, millel on näidikud, sealhulgas kõrgus ja suund. Kaasaegse majanduse juhtimine meie põhivajaduste rahuldamiseks tasakaalustatud suhetes Maaga on veelgi keerulisem. Kate Raworth nõuab oma laialdaselt tunnustatud Donut Economicsi mudelis kahte armatuurlauda: ühte inimeste heaolu ja teist Maa heaolu jaoks. Eesmärk on viia kõik näitajad tervislikku tasakaalustatud suhetesse ja seejärel hoida kindlat kurssi.
2. Suunake võim ümber raha otsivatelt korporatsioonidelt elu teenivatele kogukondadele. Ühe isiku ja ühe häälega demokraatias fikseeritud võrdõiguslikkuse kontseptsioon oli mõeldud rahva võimu kindlustamiseks. Ülim võim on aga kontrolli all elamisvahenditele juurdepääsu üle.
Demokraatia ja inimkond ise ei suuda üle elada äärmist ebavõrdsust omandi jaotamisel ning rahanduse ja elatist teenimise vahendite kontrollimisel. Piiratud vastutusega ettevõtted on juriidilised vahendid praktiliselt piiramatu võimu koondamiseks eraisikute kätte, kes soovivad maksimeerida isiklikku rahalist tulu, vabastades avalikust vastutusest oma otsuste tagajärgede eest. Sellisena on need ebaseaduslikud institutsioonid ja nende ümberkujundamine peab olema inimeste peamine prioriteet.
Omandiõigus tuleb õiglaselt jaotada ja kogukond peab omanikke vastutama oma omandiõiguste kasutamise eest viisil, mis on kooskõlas nende omandikohustustega. Omandiõiguste ja -kohustuste õiglane jaotus peab olema fikseeritud nii seaduses kui ka kultuuris.
3. Suunake sigimine inimeste arvu suurendamiselt terve, sisuka ja produktiivse elu alustamisele.
Piiratud Maa on kõigi elusolendite ühine looming ja pärand. Selle regeneratiivsete süsteemide tooted peavad olema võrdselt jagatud inimeste ja teiste liikide vahel. Inimeste seas ei ole kellelgi õigust liialdamisele, samal ajal kui teistel on jäetud nende põhivajadused rahuldamata. Mida rohkem me oma inimeste arvu piirame, seda rohkem on meil kõigil jagada Maa tooteid. Kui otsustame oma arvu suurendada, on meil vähem, mida jagada, ja me kõik peame olema kokkuhoidlikumad.
Iga laps peab olema tagaotsitav laps. Inimkontseptsioon peab olema teadlik valik, mis on kooskõlas meie eristavate inimvõimete ja -kohustustega. Ja igal inimesel peavad olema vahendid, et muuta viljastumine teadlikuks ja teadlikuks valikuks.
Inimlapse kasvatamiseks on tõesti vaja küla. Seega peab iga inimene olema haritud täitma oma kohustusi laste eest, mida ta kannab, ja täitma oma jagatud vastutust kõigi Maa laste eest. Samamoodi on igal inimesel, olenemata sellest, kas ta otsustab lapse eostada või mitte, õigus saada osa rõõmust ja väljakutsest, mis on seotud meie liigi laste heaolu tagamisega ja nende ettevalmistamisega tulevaseks täiskasvanuks saamise kohustusteks. Keegi ei peaks tundma, et tal peavad olema lapsed, et saada osa laste kasvatamise rõõmust või tagada oma turvalisus nende viimastel eluaastatel. Maailmas on inimlapsi rohkem kui küll. Meil puudub piisav tähelepanu kõigi meie laste hoolitsusele ja arengule, et saavutada nende täielik potentsiaal.
Pandeemia häirib normaalse igapäevaelu kõiki aspekte sunnib meid tagasi astuma ja sügavamalt vaatama, kuidas saaksime heaolu raamistikus inimarengut ümber määratleda. On juba ammu aeg vabastada ÜRO inimarengu ja säästva arengu eesmärkide kallal tehtav töö valest suunast, mille on tekitanud pideva SKT ja isikliku sissetuleku kasvu määramine inimlike eesmärkidena. Oleme intelligentne eneseteadlik liik, kes jääb kaugele alla oma potentsiaalsest panusest Maa eluskooslusse. See, et nii paljud meist tõmbuvad nüüd tagasi mõttest, et pärast pandeemiat naasta tavapärase äri juurde, annab lootust. Võib-olla saame siiski kokku, et realiseerida oma võimalusi eluga taasühendamiseks, süvendades arusaamist iseendast ja oma suhetest ja vastutusest Maa, üksteise ja Maa elukoosluse eest.
Foto: David Korten
David C. Korten on endine Harvard Graduate School of Business ja Harvard Graduate School of Public Health õppejõudude liige. Ta elas ja töötas 21 aastat majandusarengu professionaalina Etioopias, Kesk-Ameerikas, Filipiinidel ja Indoneesias ning on Living Economics Forumi asutaja ja president. Tema raamatute hulka kuuluvad "When Corporations Rule the World" ja "The Great Turning: From Empire to Earth Community".
Kaanepilt: autor Quinn Dombrowski on Flickr.
