Eelretsenseeritud eeltrükid: India noorte teadlaste eelised ja piirangud

Teaduskirjastamistööstus on läbimas kiireid muutusi ja avatud juurdepääsu (OA) tugevad toetused kujundavad juba tuttavat avaldamisökosüsteemi. Samal ajal kui üha rohkem kirjastajaid avab oma sisu lugejatele, kantakse kulud teadlaste kanda. Praegu on India teadusringkondadel ja paljudel teistel ülemaailmsetel teadlastel sageli raskusi avaldamiseks vajalike rahaliste vahendite hankimisega.

Olulisema osa on saanud tehniliste lahenduste otsimine teaduskirjastamise ajakohastamiseks. Algatused nagu eelretsenseeritud eeltrükid saavad hoogu. Siiski tuleb veel lahendada küsimused, mis on seotud nende infrastruktuuride kasulikkuse, eeliste ja mõjuga teadusuuringute hindamisele ja edendamisele. Nende uute mudelite kohandamine rahastamisagentuuride ja institutsioonide poolt mängib nende vastuvõtmisel otsustavat rolli.

Eeltrükkide normaliseerimine

Drury, L. 2022. Eeltrükkide normaliseerimine. Rahvusvaheline Teadusnõukogu, Pariis. Prantsusmaa.

Vaatamata eeltrükkide kasvavale populaarsusele on kasutuselevõtu määrad erinevates piirkondades väga erinevad. Hiljutine õppima uuringu põhjal näitab, et USA ja Euroopa teadlased tunnevad rohkem trükiettevalmistusi ja nende kasutuselevõtu määr on suurem kui Hiina ja muu maailma teadlased.

India teadlaste kogemuste ja hoiakute uurimiseks eeltrükkide suhtes algatas INYAS uuringu ja korraldas 2023. aasta juunis töötoa.

Eeltrükkide ja eeltrüki eksperdihinnangu kasutamine teadusliku kirjastamise muutmiseks

Vaata seansi salvestust

Ludo Waltman, professor ja Leideni ülikooli teaduse ja tehnoloogia uuringute keskuse (CWTS) asedirektor, esitas peaettekandes kriitika olemasoleva tellimispõhise ajakirjade süsteemi kohta, tõstes esile selle kõrgeid kulusid, läbipaistvuse puudumist, ebaefektiivsust, ja käsitles nelja väljakutset, millega seisab silmitsi teadusliku avaldamise süsteem:

Avatuse puudumine
Viivitused ja ebaefektiivsused
Ülemäärased kulud ja ebavõrdsus
Probleemsed stiimulid

Ta pooldas elujõulisemat ja jätkusuutlikumat lähenemisviisi avatud juurdepääsu kaudu, väites, et eeltrükk ja eelavaldamine on kulutõhusam alternatiiv valitsevale süsteemile:

Akadeemilises avaldamises saavad teadlased kasutada trükieelset serverit, et jagada oma artikleid enne nende ajakirjale esitamist. Selline varajase levitamise lähenemisviis hõlbustab tagasiside ja arvustuste saamist, parandades töö kvaliteeti enne selle ametlikku avaldamist. See metoodika käsitleb märkimisväärselt avatud juurdepääsu raskusi, kuna artiklite esialgsed versioonid on vabalt juurdepääsetavad, välistades igasuguse juurdepääsetavuse tõkked, kuigi mitte kõik ajakirjad pole praktikale avatud.

Praegu on olemas eeltrükkide infrastruktuurid, mis hõlbustavad eeltrükkide jagamist ja võimaldavad eksperthinnanguid. Erinevalt traditsioonilistest ajakirjaülevaadetest ei järgi need hinnangud binaarset lähenemist, milleks on otsene aktsepteerimine või tagasilükkamine. Hindamisprotsess on hoopis nüansirikkam hindamine, mis kaalub läbimõeldult töö tugevaid ja nõrku külgi. Oluline on see, et see tagasiside on läbipaistev ja avalikult kättesaadav.

See mudel võib potentsiaalselt asendada olemasoleva süsteemi, kus tunnustus tuleneb valdavalt akadeemilistes ajakirjades avaldatud artiklitest. Tulevikku vaadates võivad eeltrükid koos nende hinnangutega saada teadlaste jaoks peamiseks vahendiks oma töö eest tunnustuse saamiseks.

Teataja eLife on rakendanud avatud vastastikuse eksperdihinnangu süsteemi ja otsustusprotsessi, mis läheb kaugemale binaarsest valikust. Jälgida, kuidas teadlaste kogukond nendele muudatustele reageerib ja nendega kohaneb, on intrigeeriv.

Eeltrükkimise laialdaseks kasutuselevõtuks, vajaliku infrastruktuuri ja eeltrükke soodustavate poliitiliste algatuste edendamiseks on vaja kultuurilisi muutusi.

Kultuurimuutuse juhtimine avatud juurdepääsu suunas

Üks viis teaduse avatumate tavade (nt eeltrükkimise) suunas liikumise kontseptualiseerimiseks on püramiidmudel, mille tutvustas avatud teaduse juhtiv pooldaja Brian Nosek.

Esimene samm on eeltrükkide avaldamise toetamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine. Selles valdkonnas on tehtud häid edusamme, teenustega nagu arXiv, bioRxivja chemRxiv teadlastele kogu maailmas vabalt kättesaadavaks. Need platvormid on olnud suhteliselt edukad, võimaldades teadlastel oma tööd jagada. Siiski ei piisa infrastruktuuri pakkumisest.

Järgmine samm on muuta teadlaste jaoks avatud praktikatega kaasamine lihtsaks. Milliseid strateegiaid saame kasutada, et vastastikuste eksperdihinnangute protsessides minna üle trükieelsele lähenemisviisile? eElu, Vaadake Commons üleja Eakaaslaste kogukond on näited platvormidest, mis hõlbustavad teadlaste töö eeltrükkimist ja vastastikustes eksperdihinnangutes osalemist. See ettevõtmine nõuab pidevaid jõupingutusi ja uuendusi, kuid see on eeltrükkimise liikumise edendamisel otsustava tähtsusega.

Teadlasi tuleb aga tunnustada nende jõupingutuste eest trükieelses ja avatud vastastikuses eksperdihinnangus. Teadusuuringute hindamise edendamise koalitsioon (COARA) Ja Plaan S on võtnud endale kohustuse vastastikuse eksperdihinnangu ja kogukonna juhitud arengute tunnustamise suurendamiseks.

Waltman julgustas ka töötoas osalejaid nende arengute edendamisse kaasa aitama:

Tegevus 1 Eeltrükkige kõik oma paberid

Tegevus 2 Avaldage oma arvustused

Tegevus 3 Toetage trükieelse ülevaatuse algatusi

Tegevus 4 Küsi tunnustust

Teadusliku avaldamise võimaluste uurimine: INYASi liikmete arutelud ja ettepanekud

Järgnenud grupisisesed arutelud tõid päevavalgele mitmeid tähelepanekuid väljakutsete ja võimaluste kohta praeguses avaldamissüsteemis:

Avatud vastastikune eksperdihinnang võib olla kasulik, eriti kui ülevaatajate aruannete sisu avalikustatakse, austades samas võimaliku huvide konflikti tõttu retsensentide identiteedi privaatsust. See lähenemisviis aitab jaotada ülevaatamise töökoormust ja võimaldab ekspertidel vaadata läbi dokumente oma konkreetsetes valdkondades.

Eeltrüki avaldamise praktika on ainespetsiifiline: füüsikas ja matemaatikas on tavaks eeltrükid enne avaldada, et paluda kommentaare ja ettepanekuid, kuid rakendusvaldkondades, nagu põllumajandus, biomeditsiin või muud fundamentaalsed valdkonnad nagu keemia ja bioloogia, eeltrükkide jagamine. peetakse riskantseks võimaliku kühvelduse tõttu.

Eeltrükke ei võeta arvesse edutamise, rahastamise ja hindamise jaoks. Teatud olukordades suurendab see siiski tootlikkust, kuna see on eakaaslaste vahel teabe kiire levitamise vahend.

Samal ajal võivad juba avalikult kättesaadavad paberid ajakirjanduses aktsepteerimisel silmitsi seista väljakutsetega. Tellimismudelitel töötavatel ajakirjadel võib olla eeltrükitud teoste avaldamise suhtes tõsiseid kahtlusi.

Kaaluda tuleks ka ülevaatamist puudutavat väärkäitumist, sest igaüks võib postitada karme või kallutatud kommentaare, mis võib mõjutada paljude karjääri alustavate teadlaste vaimu ja innukust.

Soovitused trükiettevalmistuse teenuste populariseerimiseks hõlmavad eeltrükkide üleslaadimist ainult siis, kui käsikiri on avaldamiseks valmis, ja katteajakirjade kontseptsiooni propageerimist. Peame julgustama noori teadlasi kasutama uuenduslikke avaldamismeetodeid ja edendama koostööd teadlastega kogu maailmas, et rakendada uusi avaldamissüsteeme.

India kontekstis loodi uus ülikoolitoetuste komisjon (UGC) suunised lubada doktorikraadi andmisel kaaluda eeltrükke. Olemasolevad avaldamissüsteemi reguleerivad poliitikad tuleb üle vaadata, võttes arvesse avatud juurdepääsu väärtust ja eelretsenseeritud eeltrükke, mis võimaldavad uurimistulemuste laiemat levitamist, säilitades samas range vastastikuse eksperdihinnangu.

Üleminek kaasavama ja läbipaistvama avaldamismudeli poole võib edendada juurdepääsetavust ja kiirendada teaduslike teadmiste arengut, kuid me peame tegelema avalikkuse ja teadlaste harimisega eeltrükkide piirangute osas.

India teadlaste trükiettevalmistuste praegune seis

Sridhar Gutam valgustas praegust trükieelse kirjastamise olukorda Indias, pakkudes ülevaadet selle kohta, miks see jääb maha ülemaailmsetest standarditest, ja soovitades võimalikke meetmeid selle lõhe kõrvaldamiseks.

Ülemaailmselt avaldatud 931,779 775 eeltrükist vaid XNUMX on seotud India teadlastega. Eeltrüki kasutamise vähene kasutamine võib tuleneda juurdunud traditsioonidest, mille kohaselt eelistatakse eelretsenseeritud ajakirjade väljaandeid, muret karjääri edendamise ja hindamise pärast, võimalikke intellektuaalomandiga seotud probleeme, piiratud teadlikkust eeltrükiserveritest ja eksperdihinnangu eelistamisest enne avalikku jagamist.

India peab tegema süstemaatilisi ja kooskõlastatud jõupingutusi eeltrükkide kasutamise suurendamiseks, kui ta soovib oluliselt suurendada oma panust ülemaailmsesse avatud teadusliikumisse ja edendada innovatsiooni teadusuuringutes.

Aditya Sadhanala (Indian Institute of Science, Bangalore); Akshai K A Seetharam (Indian Institute of Technology Guwahati); Ankur Gupta (Indian Institute of Technology Jodhpur); Aravind K Rengan (Indian Institute of Technology Hyderabad); Arnab Datta (Indian Institute of Technology Bombay); Atul Dixit (Indian Institute of Technology Gandhinagar); Budhaditya Mukherjee (Indian Institute of Technology Kharagpur); Chirashree Roychowdhuri (Indian Institute of Engineering Science and Technology, Shibpur); Dibyendu Chatterjee (ICAR-National Rice Research Institute, Cuttack); Dwijendra Pandey (Indian Institute of Technology Roorkee); Jai Prakash (Aligarh Muslim University); Kalpana Nagpal (Amity Institute of Pharmacy, Noida); Kiran Bala (Indian Institute of Technology Indore); Kirtimaan Syal (BITS Pilani, Hyderabad); Malay Bhattacharyya (Indian Statistical Institute, Kolkata); Manik Banik (S N Bose National Centre for Basic Sciences, Kolkata); Mauricio Contreras (The Sainsbury Laboratory, Norwich); Meher Wan (CSIR – National Institute of Science Communication and Policy Research), Moumita Koley (DST- Centre for Policy Research, IISc, Bangalore); Moumita Samanta (Sanofi),; Muthamilarasan M (University of Hyderabad); Neeldhara Misra (Indian Institute of Technology Gandhinagar); Neha Sardana (Indian Institute of Technology Ropar); Nitin Sharma (CSIR- National Geophysical Research Institute); Nishant Chakravorty (Indian Institute of Technology Kharagpur); Pranjal Chandra (Indian Institute of Technology (BHU), Varanasi) Priyanka Bajaj (National Institute of Pharmaceutical Education and Research, Hyderabad); Rajib Deb (ICAR-National Research Centre on Pig, Guwahati), Raju Mukherjee (Indian Institute of Science Education and Research, Tirupati); Rajendra S Dhaka (Indian Institute of Technology Delhi); Rakesh K Pilania (Post Graduate Institute of Medical Education & Research Centre, Chandigarh); Ramendra Sundar Dey (Institute of Nano Science and Technology, Mohali); Rishemjit Kaur (CSIR-Central Scientific Instruments Organisation); Rohit Ranjan Shahi (Central University of South Bihar, Gaya); Rong Li (Centre for Science and Technology Studies, Leiden University); Sai Santosh K Raavi (Indian Institute of Technology Hyderabad); Sanket Goel (BITS Pilani, Hyderabad), Santanu Mukherjee (Shoolini University); Shamin Padalkar (Tata Institute of Social Sciences, Mumbai); Shib Sankar Ganguli (CSIR- National Geophysical Research Institute); Shobhna Kapoor (Indian Institute of Technology Bombay); Shweta Yadav (Central University of Jammu); Sonu Gandhi (National Institute of Animal Biotechnology Hyderabad); Sriparna Chatterjee (CSIR- Institute of Minerals and Materials Technology); Sudhanshu Shekhar Singh (Indian Institute of Technology Kanpur); Sufyan Ashhad (National Centre for Biological Sciences, Bangalore); Veda Krishnan (ICAR-Indian Agriculture Research Institute, New Delhi); Vikas Jain (Indian Institute of Science Education and Research Bhopal); Vinayak Kamble (Indian Institute of Science Education and Research Thiruvananthapuram).