USA on otsustanud, et kõik maksumaksja rahastatud teadusuuringud peavad olema tasuta loetavad. Mis kasu on avatud juurdepääsust?

Seda postitust jagatakse tavalise avatud teaduse sarja osana. Leia kogu meie avatud teaduse sisu siin.

By Virginia Barbour, Queenslandi Tehnikaülikool. See artikkel on uuesti avaldatud The Conversationist Creative Commonsi litsentsi alusel.

Eelmisel nädalal teatasid USA an ajakohastatud poliitikajuhised avatud juurdepääsu kohta, mis laiendab oluliselt avalikku juurdepääsu teadusele mitte ainult Ameerikas, vaid kogu maailmas.

Vastavalt juhistele peavad kõik USA föderaalasutused kehtestama poliitikad ja plaanid, et igaüks saaks viivitamatult ja vabalt juurde pääseda eelretsenseeritud väljaannetele ja andmetele, mis tulenevad nende rahastatud uurimistööst.

President Bideni Valge Maja teadus- ja tehnoloogiapoliitika büroo (OSTP) sõnul peavad poliitikad olema paigas 2025. aasta lõpuks.

Oluline samm

Uus juhend koostab eelmisel memol 2013. aastal andis välja tollase presidendi Barack Obama kantselei. See kehtis ainult suurimate rahastamisagentuuride kohta ja võimaldas olulisel erinevusel 12-kuulist viivitust või embargot, et väljaanded oleksid kättesaadavad.

Nüüd näeme pikas jõupingutuses olulist sammu edasi – ulatudes tagasi selle sajandi alguses – avada juurdepääs maailma teadusuuringutele.

Võime eeldada, et see toimib katalüsaatorina suurematele poliitilistele muutustele kogu maailmas. See on ka eriti õigeaegne, arvestades UNESCO Avatud teaduse soovitus OSTP uutes juhistes rõhutatakse, et esmane eesmärk on, et USA avalikkusel oleks kohene juurdepääs nende maksudollaritest rahastatud teadusuuringutele.

Kuid tänu nimetatud uurimistöö avamise tingimustele saavad sellest kasu inimesed kogu maailmas.

Diskrimineeriv süsteem

Võib tunduda ilmselge, et meie üldlevinud Interneti-juurdepääsuga peaks juba olema kohene avatud juurdepääs riiklikult rahastatavatele teadusuuringutele. Kuid enamiku avaldatud uuringute puhul see nii ei ole.

Süsteemi muutmine on olnud keeruline, muu hulgas seetõttu, et akadeemilises kirjastamises domineerivad vähesed väga tulusad ja võimsad kirjastajad.

Avatud juurdepääs on oluline nii avalikkusele kui ka teadlastele, nagu COVID-19 pandeemia kiiresti arenev hädaolukord hästi näitas.

Isegi hästi rahastatud ülikoolide akadeemikud pääsevad enamasti juurde ainult ajakirjadele, mida nende ülikoolid tellivad – ja ükski institutsioon ei saa endale lubada kõike avaldatavat tellida. Eelmisel aastal avaldati hinnangute kohaselt umbes 2 miljonit teadusartiklit. Inimesed väljaspool ülikooli – väikeses ettevõttes, kolledžis, perearstipraksises, uudistetoimetuses või kodanikest teadlased – peavad juurdepääsu eest maksma.

Nagu märgitakse uutes juhistes, põhjustab see avalikkuse juurdepääsu puudumine „diskrimineerimist ja struktuurset ebavõrdsust… [mis] ei lase mõnel kogukonnal teaduse ja tehnoloogia edusammudest kasu lõigata”. Lisaks põhjustab juurdepääsu puudumine teadusuuringute suhtes usaldamatust.

Kaasnev OSTP memo rõhutab, et tulevane poliitika peaks toetama teaduse ja uurimistöö terviklikkust, et suurendada üldsuse usaldust teaduse vastu.

COVID-19 ei ole esimene kiire ülemaailmne hädaolukord ega jää ka viimaseks. Näiteks arstid ei saa et pääseda juurde Ebola uuringutele võis otseselt kaasa tuua 2015. aasta puhangu Lääne-Aafrikas.

COVID-19 pandeemia varases staadiumis on Valge Maja juhitud kõned et kirjastajad muudaksid COVID-19 väljaanded kõigile avatuks. Enamik (kuid mitte kõik) tegid seda ja see kõne viis ühe suurima avalikult kättesaadavate paberite andmebaasi, mis eales kokku pandud – CORD-19 andmebaas.

Kuid mitte kõik need COVID-19 dokumendid ei ole püsivalt avalikult kättesaadavad, kuna mõned väljaandjad seavad neile juurdepääsetavuse tingimused. Ahvirõugete praeguse leviku tõttu seisame potentsiaalselt silmitsi uue ülemaailmse hädaolukorraga. Tänavu augustis taas Valge Maja kutsus üles kirjastajaid muuta asjakohased uuringud avatuks.

OSTP juhised tähendavad lõpuks, et vähemalt USA föderaalselt rahastatava teadustöö puhul on aeg, mil valitsused peavad korduvalt kutsuma kirjastusi üles teadusuuringuid avama.

Võite olla huvitatud ka

Teaduskirjastamise tulevik

See projekt uurib avaldamise rolli teadusettevõttes, küsides, kuidas saab teaduslik avaldamissüsteem maksimaalset kasu ülemaailmsele teadusele ja teadusuuringute laiemale publikule.

Olukord Austraalias

Austraalias ei ole meil veel riiklikku lähenemisviisi avatud juurdepääsule. Kaks riiklikku teadustöö rahastajat, NHMRC ja ARC, mille poliitika on sarnane USA 2013. aasta juhistele 12-kuulise embargoperioodi kohta. NHMRC konsulteeris eelmisel aastal kohese avatud juurdepääsu poliitika üle.

Kõik Austraalia ülikoolid pakuvad juurdepääsu oma teadustööle oma hoidlate kaudu, kuigi see juurdepääs varieerub sõltuvalt ülikoolide ja kirjastajate poliitikast. Viimasel ajal Austraalia ülikoolide raamatukoguhoidjate nõukogu läbirääkimisi pidas mitmed konsortsiaalsed avatud juurdepääsulepingud kirjastajatega. Cathy Foley, Austraalia juhtivteadur, kaalub ka a avatud juurdepääsu riiklik mudel.

Mis siis edasi saab? Nagu oodatud, võib-olla on mõned suuremad kirjastajad juba seda teinud asja ajamine selle poliitika toetamiseks rohkem raha. On oluline, et see poliitika ei tooks nendele niigi väga kasumlikele ettevõtetele kaasa rahalist kasu ega ka nende võimu konsolideerimist.

Pigem oleks hea näha rahalist toetust kirjastamise innovatsioonile ja tunnustust, et vajame a lähenemisviiside mitmekesisus toetada akadeemilist kirjastamissüsteemi, mis töötab kõigi hüvanguks.

Kuidas mõjutab teid teadus- ja tehnoloogiapoliitika büroo teade?

Osana oma tööst teaduskirjastamise tulevik, uurib nõukogu Ameerika Ühendriikide ajakohastatud poliitikajuhiste mõju ning me oleksime huvitatud ISC liikmete ja teiste nõukogu võrgustiku liikmete arvamustest. Palun get in touch kui see huvi pakuks.

Virginia Barbour, direktor, avatud juurdepääsuga Austraalia, Queenslandi Tehnikaülikool

See artikkel avaldatakse uuesti Vestlus Creative Commonsi litsentsi all. Loe algse artikli.

pilt Eugenio Mazzone on Unsplash.