Covid-19 ja juurdepääs teaduslikele teadmistele

Geoffrey Boulton on Regius Edinburghi Ülikooli geoloogia emeriitprofessor; Rahvusvahelise Teadusnõukogu juhatuse liige; endine Ühendkuningriigi peaministri teaduse ja tehnoloogia nõukogu liige; endine Royal Society teaduspoliitika keskuse esimees; endine teaduse ja tehnoloogia andmete komisjoni (CODATA) president

Covid-19 pandeemia on toonud suure leevenduse dilemma, millega teadlased silmitsi seisavad, reageerides pakilisele ülemaailmsele vajadusele asjakohaste teaduslike teadmiste järele. Avaldatud teaduse rekord, teaduse kaanon, on oluline ideede, vaatluste ja andmete allikas, mis on olulised inimkonna tohutute vajaduste ja pakiliste ühiskondlike väljakutsete jaoks, millest praegune ülemaailmne pandeemia on ülimaks näiteks. Kahjuks takistavad juurdepääsu sellele kaanonile, mis on teaduse suurte korporatiivsete kirjastajate käes, üldiselt kõrged palgamüürid, mis seavad kommertsinvestorite finantshuvid esikohale teaduse ja avalikkuse huvidest.

Suur osa riiklikust rahastamisest toodetud teaduskaanonist erastatakse regulaarselt akadeemiliste teadlaste tegevuse kaudu, kes kinkivad meeleldi autoriõigusi kommertskirjastustele, kelle esmane vastutus on pigem aktsionäride kui teaduse ees. See on osa ainulaadselt asümmeetrilisest ärimudelist, mille puhul teadlased annavad oma tööd vabalt või omal kulul kirjastajatele, loovutavad autoriõigused kirjastajatele, kirjastajate personalitoimetuskomiteedele, annavad vabalt eksperdihinnanguid ja ostavad seejärel oma avaldatud tööd tagasi. ülepaisutatud kuludega ja enamikul juhtudel on neil seadusega keelatud uurida teksti ja andmekaeve kaudu just avaldatud teaduskaanonit, millesse nad on kaasa aidanud. Kõik suurimad kommertskirjastajad asuvad nüüd Euroopas või Põhja-Ameerikas ja teatavad regulaarselt üle 30% kasumimarginaalist, mida rahastatakse suures osas riiklikult rahastatavate raamatukogude ja teadlaste panustest, kellele nad pakuvad ajakirjade komplekte. Hinnanguliselt on suure mõjuga ajakirjade hinnad tavaliselt üle 10 korra suuremad kui tegelikud tootmiskulud. See ainulaadne kasumlikkus on jätkunud ka siis, kui kirjastajate endine kulukas trükimahukas roll ladumisel, vormindamisel ja levitamisel on kadunud. See on kasumlikkus, mis toimib kõige tugevamalt madala ja keskmise sissetulekuga riikide kui autorite ja lugejate huvide vastu.

Võite ka nagu:

10 jutupunkti teadusliku avaldamise kohta: plaanist S kuni tööstuse katkemiseni – mida ootab avatud teadus?

Seda dilemmat on illustreerinud Covid-19 pandeemia, kui 12 riigi, sealhulgas USA, Itaalia ja Lõuna-Korea teadusasutused kutsusid korporatiivkirjastusi üles tegema oma Covid-19-ga seotud paberid avalikult ja kiiresti kättesaadavaks: „[Kutsume] üles. kirjastajad nõustuma vabatahtlikult tegema oma Covid-19 ja koroonaviirusega seotud väljaanded ja neid toetavad olemasolevad andmed viivitamatult kättesaadavaks. 2,000 allkirjaga petitsioon 3^rd Märts teatas: "Tuhanded teaduslikud uuringud koroonaviiruse kohta on lukustatud tellitavate maksemüüride taha, takistades teadlastel juurdepääsu teadusuuringutele, mis on vajalikud viirusevastaste ravimeetodite ja viiruse peatamiseks mõeldud vaktsiini avastamiseks." Ettevõtete kirjastajad on saanud väärtuslikku, kuid piiratud vastust, pikendades avatud juurdepääsu piiratud perioodiks kolmeks kuuks.

Maailmas, mis vajab teadust paljude ees seisvate väljakutsete jaoks rohkem kui kunagi varem, on avalikult rahastatud teadmised erastav ja kõrgete palgamüüride taha paigutav avaldamismudel nii teaduse kui ka ülemaailmse avalikkuse huvide jaoks tõsiselt ebafunktsionaalselt toimiv. Kui riik annaks eraettevõttele erakasu saamise eesmärgil vabalt avalikku vara, lõikaks see avalikku viha. Täpselt nii juhtub ühe sügavalt tähtsaima avaliku vara, teadmistega. Ettevõtete kirjastajate avaliku huvi ilmselgelt vastumeelne tunnistamine peaks olema teadlastele, valitsustele ja kodanikele sügav signaal, et seda süsteemi tuleb muuta.

Tulevik peab olema avatud juurdepääsuga teadusavaldamine, kus autorid ei kinki autoriõigusi kirjastajatele, kus teadustulemustele on juurdepääs vaba ja kus artiklite avaldamise tasud, mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid, maksavad teadlased või nende rahastajad. Kuigi suuremad korporatiivkirjastajad jätkavad manööverdamist oma kasumlikkuse kaitsmiseks, on avatud juurdepääsuga avaldamine tõusuteel ning üha suurenev arv teaduse rahastajaid, kes nõuavad nende rahastajatelt avaldamist avatud juurdepääsuga ajakirjades, näiteks Euroopa Komisjoni plaanis S, seda suundumust veelgi soodustada. Rahvusvaheline Teadusnõukogu on loomas koalitsiooni, et muudatusi juhtida. Nüüd on käes aeg, mil teadlased peavad loobuma sõltuvusest nn suure mõjuga ajakirjadest ning tegutsema otsustavalt teaduse ja avatud teaduse tuleviku huvides.