COVID-19: jälgime, et me ei saaks valest õppetunnist

See ajaveeb on uuesti avaldatud alates COVID-19 jätkusuutlikkuse kompass

Oleme keset ühte ajaloo suurimat ülemaailmset äratuskõnet, mis ohustab nii üksikisiku elusid kui ka terveid majandus- ja sotsiaalsüsteeme. Vaatame, et me ei saaks valest õppetunnist. See ei ole ainult rahvatervise hädaolukord. See on midagi suuremat. Loodus ütleb meile, et uus globaalne ökoloogia, mille oleme loonud Maa ressursside laastamisel, kätkeb inimkonna jaoks suuri riske.

See ütleb meile, et meie tegevuste kohalikud mõjud kanduvad üle globaalse ookeani, globaalse atmosfääri ja ülemaailmsete kultuuri-, majandus-, kaubandus- ja reisivõrgustike kaudu, muutudes globaalseteks mõjudeks. See ütleb meile, et riiklikud lahendused üksi on üsna ebapiisavad, et viirused ja kliima ei kanna passe, et peame lahendama oma haavatavuse algpõhjused ülemaailmse koostöö, ülemaailmsete institutsioonide taaselustamise ja ülemaailmsetesse avalikesse hüvedesse investeerimise kaudu. Ja see näitab meile, kui suured on välismõjud, mida turud ei suuda lahendada.

Tervis ja keskkond on omavahel tihedalt seotud, seega ärge eraldage neid poliitikas

Inimliikide ja kõigi teiste liikide tervist Maal mõjutab meie kõigi ühine planeedikeskkond. Viirus, mis Wuhanis inimesteni jõudis ja nüüd maailma luku taha hoiab, on vastus inimkonna rünnakule planeedisüsteemi vastu. See rünnak on ajutiselt ootele pandud, kuni kestab ülemaailmne sulgemine, kuid siiski võib see jätkuda tohutu kiirusega. Me ei tohi lasta sellel juhtuda.

Planeedi eest hoolitsemata jätmine tähendab mitte hoolitsemist enda eest. Meie jätkuv tungimine metsikutesse ruumidesse on seadnud meid silmitsi haigustega, mis on alati valvel, et ületada liigibarjääri teistelt peremeesorganismidelt. Meie toit, kliima, ressursid, tervis ja majandus on osa keerulisest globaalsest süsteemist, milles iga osa mõjutab kõiki teisi. Oleks näiteks katastroofiline jätta ootele meie katsed hoida kontrolli all globaalseid kliimamuutusi ajal, mil tegeleme COVID-19-ga.

Kuid see räägib meile ka inimese reageerimisvõimest.

Harva, kui üldse, on nii palju inimesi nii kiiresti ulatusliku šoki eest hoiatatud. Ärevad ja ebamugavad inimesed on reageerinud tohutute isiklike ohverdustega, võttes vastu enneolematuid meetmeid, kuna nad tunnistavad eksistentsiaalset ohtu oma kogukonna kollektiivsele ellujäämisele. Inimühiskondadele kasulikud õppetunnid on sageli kutsunud esile sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised muutused kiiremini ja kaugemale, kui tavapärased protsessid suudavad saavutada. Peame kasutama neid õppetunde ja elavnenud avalikkust, et muuta oma eluviisi planeedil.

Üldsuse kõrgem teadlikkus võib olla võimas hoob muutuste käivitamisel. Oluline on tõsta teadlikkust COVID-19 laiemast keskkonnamõõtmest. Peame tagama, et tähelepanu ei suunataks kliimalt, biosfääri degradeerumiselt ja säästva arengu eesmärkidelt kõrvale. See ei tohi tagasi minna nagu tavaliselt. Peaksime enne süsivesinikel põhineva majanduse taaskäivitamist kaks korda järele mõtlema ja selle asemel kasutama võimalust mõelda rohelisemalt. Ja me peaksime märkima, et paljud riigid on kõige rängemalt mõjutatud riigid, kus vabaturu poliitika on vähendanud riigi suutlikkust ja tekitanud valitsuse tegevusetuse turufundamentalismi kasuks.

Ja kuidas on lood teaduse vastusega?

Vahetu teaduslik reaktsioon pandeemiale on valdavalt biomeditsiiniline. Ägedast faasist väljudes tuleb see biomeditsiiniline arusaam kaasata laiemasse muresse globaalse ökoloogia, sealhulgas selle sotsiaal-poliitiliste ja kultuuriliste mõõtmete pärast. Globaalne süsteemiteadus on võtmetähtsusega ning süsteemse mõtlemise edendamine poliitikakujundajate ja poliitikute seas on hädavajalik. Nii nagu digitaalrevolutsiooni vahendid on pandeemia jälgimisel ja ohjamisel olnud tõhusad, peavad need olema ka laiemas ökoloogilises kontekstis, kuid jälgima tähelepanelikult nende tagajärgi kodanikuvabadustele.

See peaks olema ka avatud teaduse liikumise täisealiseks saamise hetk. Avatud andmed, avatud juurdepääs teadustulemustele ning uus ja jõuline avatus ühiskonnale võivad olla võimsad vahendid ümberkujundavate muutuste võimaldamisel. Need on prioriteedid, mis kujundavad rahvusvahelise teaduse uue normaalsuse ja määravad kindlaks Rahvusvahelise Teadusnõukogu töö teaduse kui ülemaailmse avaliku hüve edendamisel. Kui suudame selle pandeemia kaudu jätkata avalikkuse usalduse lainel teaduse vastu, kas saame sellele tugineda, et mobiliseerida veelgi suuremat toetust kliimameetmetele?

Corona jätkusuutlikkuse kompass – hallata täna, hallata homme. Corona Sustainability Compass on uus algatus, mida juhib UBS (Umweltbundesamt) koostöös ISC, Future Earthi ja Stiftung 2°-ga (Foundation 2°). Rohkem informatsiooni kliki siia