Üleskutse süsinikdioksiidi hinnapoliitika ümberkujundamiseks mõlema silmaga lahti

See artikkel on osa ISC-st Teisendus21 seeria, mis sisaldab meie teadlaste ja muudatuste tegijate võrgustiku ressursse, mis aitavad teavitada kliima ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks vajalikest kiireloomulistest muutustest.

Rahvusvahelistes kliimapoliitika aruteludes domineerib süsinikdioksiidi hinnakujundus, näiteks süsinikdioksiidi maksud ja heitkogustega kauplemise süsteemid. Mõte, et CO-le hinna panemine₂ heide toob kaasa kliimamuutuste kulutõhusa leevendamise tuleneb neoklassikalisest majandusteooriast. Seda loogikat aktsepteerides juhtivad rahvusvahelised organisatsioonid ja majandusteadlased edendada süsinikdioksiidi hinnapoliitikat.

A Maailmapanga 2019. aasta aruanne märgib, et "süsinikdioksiidi hinnakujundus on kõige tõhusam viis heitkoguste vähendamiseks ning kõik jurisdiktsioonid peavad oma kliimapoliitika pakettide osana süsinikdioksiidi hinnapoliitikat kaugemale ja kiiremini kasutama". Sarnases võtmes ettevõtlusorganisatsiooni IETA 2019. aasta aruanne leidis, et süsinikdioksiidi hinnakujundus rahvusvahelisel tasandil „võib vähendada [riiklike kliimalubaduste] rakendamise kogukulusid rohkem kui poole võrra”.

Argument kulutõhusa kliimamuutuste leevendamise kohta on paljude jaoks ahvatlev väljavaade. Riigid – ja üha enam ka ettevõtted – on vastates vastavalt; üha rohkem inimesi on hakanud süsinikdioksiidi hinnakujundust otse kasutusele võtma või on sellele esialgu pühendunud.

Empiirilise kirjanduse uurimine nende poliitikate täheldatud mõju kohta annab realistlikuma pildi. Uuringud, mis sünteesivad rakendatud süsinikdioksiidi hinnakujundusskeemide tulemusi leidma et need on kaasa toonud piiratud CO₂ heitkoguste vähendamine OECD riikide tehnoloogiliselt küpsetes sektorites. An sageli viidatud näide on üleminek söel põhinevalt elektrienergialt gaasipõhisele elektrienergiale, mis toimus Ühendkuningriigis süsiniku hinna tõttu, mis muutis gaasitootmise kommunaalettevõtete jaoks söe tootmisest tulutoovamaks. Kliimakriisi ulatus ja kiireloomulisus nõuavad palju tõhusamaid meetmeid kui pelgalt fossiilkütuste vahel liikumine.

Ometi jäetakse enamikul rahvusvahelistel foorumitel süsinikdioksiidi hinnapoliitika üle peetud aruteludest tähelepanuta süsinikdioksiidi hinnapoliitika piiratud mõju tegelikus elus. Selle asemel vastavad need teoreetiliste neoklassikaliste majanduse ootustele. Näiteks neoklassikaline majandusteadus tugineb turudünaamika ja inimkäitumisega seotud normatiivsetele eeldustele, nt ideele homo Economicus. See diskursus soodustab stagneerunud lähenemine kliimamuutuste leevendamisele, mis ei kajasta süsiniku hinnakujunduse tegelikku mitmekihilist tegelikkust. See nõuab kontseptsiooni uuesti läbivaatamist.

Väidame, et on ülioluline liikuda kaugemale praegusest arusaamast süsiniku hinnakujundusest, näiteks hinnates seda koos fossiilkütuste subsiidiumitasemetega.

Süsinikdioksiidi hinnakujunduse peamise määratluse vaidlustamine tähendab süsinikdioksiidi hinna lahtipakkimist₂ heitkogused on seatud, keeruline ülesanne. Valitsused, kes võtavad kasutusele süsinikdioksiidi hinnapoliitika, peavad CO-le hinda määrama₂ heitkogused. Kuid liiga vähe teatakse seost süsiniku hinna ja süsinikuheitjate poolt saadavate toetuste vahel.

On aeg mõista mõlemat positiivsed ja negatiivsed süsinikuhinnad ja neid võrrelda. Esimesed – „positiivsed” hinnad – ühtivad sellega, mida peavooludiskursused peavad süsinikdioksiidi hinnapoliitikaks; viimased – „negatiivsed” hinnad – koosnevad CO-le laekunud vahenditest₂ saastajad näiteks maksusoodustuste näol. Kõrval üks hinnang, on ülemaailmsed fossiilkütuste subsiidiumid tonni kohta rohkem kui neli korda kõrgemad kui ülemaailmsed süsinikdioksiidi hinnatasemed. Lisaks spetsiifilisele terminoloogiale võimaldab mõlemat tüüpi süsinikdioksiidi hindade tunnustamine põhjalikumalt ja täpsemini mõista CO2 heitkoguste tegelikku väärtust.

Norra näiteks on kaaluda süsinikdioksiidi hinnapoliitika varajane juurutaja, kellel on maailma kõrgeim süsinikuhinna tase. Kuid samal ajal, naftasektor saab märkimisväärset rahalist toetust valitsuselt näiteks maksusoodustuste näol. Kooskõlas meie väitega võib süsiniku tegelikku hinda pidada poliitikates loetletud hinnasildist oluliselt madalamaks, kuna samadele heitgaasidele antakse erinevaid fossiilkütuste toetusi. Fossiilkütuste subsiidiumide ja süsinikdioksiidi hindade koos vaatlemine annab sügavama ülevaate stiimulistruktuurist, mis on suunatud suurte CO2 heitkoguste tekitajatele.

Süsinikdioksiidi hinnapoliitika ja fossiilkütuste toetuste vahelist seost hindavad uuringud on poliitikakujundajate ja akadeemikute poolt suures osas tähelepanuta jäetud, kuid need on vajalikud süsinikdioksiidi hinnakujunduse tavamõistmise vaidlustamiseks. Alles siis – kahe silmaga süsinikdioksiidi hinnakujundust ümber mõtestades – saaksime tunnistada praeguste süsinikuhindade piiranguid kliimakriisi leevendamiseks ja tõhusamate poliitikate paremaks väljatöötamiseks.

Edasised lugemised:

Roheline Lisaks süsinikdioksiidi hinnakujundusele: maksureform on kliimapoliitika. (2021)

Patt ja Lilliestam. Alternatiiv süsinikumaksudele. (2019)

Rosenbloom, Markard, Geels ja Fuenfschilling. Arvamus: miks süsiniku hinnast ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks ja kuidas saab säästva arengu poliitika aidata. (2020)

Asgeir Barlaup ja Valeria Sambianchi on Leuveni ülikooli doktorandid ja ERC rahastatud projekti PolyCarbon teadlased prof Katja Biedenkopfi juhendamisel.

Asgeiri doktorikraad hindab süsinikdioksiidi hinnapoliitikat Ida-Aasias. Ta omandas magistrikraadi rahvusvahelise keskkonna- ja ressursipoliitika alal Tuftsi ülikooli Fletcheri õigus- ja diplomaatiakoolist.

Valeria omandab doktorikraadi kliimapoliitika segude ja säästvate üleminekute tehnoloogiliste muutuste alal Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Tal on Cambridge'i ülikooli keskkonnapoliitika doktorikraad.